Eesti Kunstiakadeemias maali eriala lõpetanud kunstnik Stina Murakas (1967-2021) osales oma soojast valgusest ning meditatiivsusest laetud maalidega nii arvukatel isiku- kui grupinäitustel. Tema teoseid on kunstikriitikas nimetatud tundlikeks, värvihelladeks ja mitmekihilisteks. Maalimine oli Stina jaoks kõige loomulikum eneseväljendus, ta ise mõtestas maalimise ja elu seoseid nõnda: „Maal on nagu elu – võid lisada kihte, palju kihte ja kõike kogu aeg muuta paremaks, täiuslikumaks, tundlikumaks, tihedamaks, hõredamaks, heledamaks, tumedamaks, värvilisemaks, voolavamaks, rõõmsamaks. Mulle meeldib, kui on koos jõuline ja õrn, külm ja soe, sinine ja punane, ja hästi palju heledust, valgust, soojust.”

Stina maalitud lõuendile voolas naiselikku loovenergiat ja väge. Tundlikule vaatajale mõjuvad tema värvid, meeleolud ja sümboliterohkus väga sügavalt, teosed on täis hoolivat energiat. Nii tekivad uued maailmad – väikesed ja suured, nähtavad ja nähtamatud, vahel natuke segased ja kaootilised ja salapärased, kuid väga ilusad ja külluslikud.