Henn Roode (1924–1974) sündis Tallinnas inseneri ja arsti perekonda. Arstideks said ka Henn Roode vanem ja noorem õde. 1944–1947 õppis ta Ado Vabbe Ja Elmar Kitse käe all Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis, 1947 sügisel ka Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis.

Novembris 1949 arreteeriti noormees fabritseeritud süüdistuste alusel Tartus. Mõne nädala jooksul vahistati veel teisedki sõpruskonna liikmed: Esther Potisepp (neiupõlvenimi Raudsepp; tulevane abikaasa), Lembit Saarts, Ülo Sooster, Valdur Ohakas ja Heldur Viires. NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi ja erinõupidamise otsusega määrati kõigile neile karistuseks 10 aastat vabadusekaotust parandusliku töö laagrites. Roode suunati Kasahhi NSV Karaganda oblastisse. 1956. aastal vabastati ta sealt enneaegselt ja rehabiliteeriti. Kunstnik naases Eestisse, jätkas õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (1956–1959) ja alustas näitusetegevust.

1964. aastal võeti Henn Roode ENSV Kunstnike Liidu liikmeks. Kunstnik töötas kuni oma surmani peamiselt vabakunstnikuna, aeg-ajalt ka Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõuna.