Kellel me laseksime end kõigutamatult juhtida ning milliseid omadusi ja väärtusi me selliselt isikult eeldaksime? Või kes meist endist tunneks valmisolekut teisi juhtida ja mis põhjustel ta seda teeks? Need on mõned küsimused, mida Kaido Ole oma väljapanekuga publikult ja iseendalt küsib.
Väärika tiitliga – EKA maalikateedri juhataja  pärjatud kunstnik astub oma loometemaatikas sammu kriipsujukukeste ja kontseptuaalsete teemade juurest edasi ja keskendub „tõsisemale”, rafineeritud teemale, nagu seda on ühiskond ja seal eksisteeriv liidripositsioon.
Hüperrealistlikult punktuaalses maalilaadis töötav kunstnik ei esita näitusel ei maale, joonistusi ega videoid. Selle konkreetse töö puhul ei ole esmatähtis meedium, milles töötatakse, vaid tehnika ja vahendid, mis aitavad kunstniku püstitatud ideed ja eesmärki kõige selgemalt väljendada. Galerii on haaratud kohaspetsiifilisse installatsiooni ning on muutunud hiigelsuureks nõupidamistelauaks, mille peal või vahel võib näitusekülastaja vabalt kõndida, et  koosolekust osa võtta. 
Kaido Ole kujutab kunstnikele iseloomulikku idealistlikult utoopilist maailmapilti, kus ühise laua taha kutsutakse erinevatest ühiskonnakihtidest arvamus- ja sõnaõiguslikud kodanikud, et neile siis demokraatlikul viisil õiglast ja autoriteetset liidrit valima asuda. Reaalsuses oleks sellise ettevõtmise tulemuseks suur segadus ja anarhia. Kunstniku kujutluspildis on aga laua taga huvituvate, otsustusvõimeliste nägudega inimesed, kes ajavad omavahel viisakalt juttu. Mõni loeb igavusest raamatut, mõni räägib telefoniga, mõni viskab silma kõrvalistuvale neiule, kuid on ka neid, kelle elavast žestikuleerimisest võib välja lugeda võimukust, ohjade enda kätte haaramise ambitsiooni. Muidugi on ka vihasemaid, ägenevaid ja igavlevate ilmetega nägusid, kuid üldmeeleolu on rahulik, teineteist mõistev ning on võimalik, et juhi valiku osas jõutaksegi otsusele... Aga juhitool on tühi, ootab laua otsas, et täituks kellegagi või millegagi. Kas on üldse võimalik, et seda rasket koormat ja kohustust täidab lihast ja luust inimene, kellel on oma tunded ja arvamused? Näitusekülastaja võib liidritooli istuda ja tunnetada, äkki on just tema juhiks paslik. 
Kaido Ole kirjutab ise: „Ma olen üpris kindel, et kõik inimesed soovivad, vähemalt oma sisimas, et pärast neid tuleks veel keegi, kellele poleks häbi alt üles vaadata. Ja nagu kogemus on näidanud, mida suuremat hulka rahvast ja mida pikemat aega selline autoriteet peab ühendama, seda raskem on seda kohustust edukalt täita konkreetsetel lihast ja luust inimestel, ning hoopis paremini sobivad selleks kokkuleppelised persoonid, kellesse koondatakse vajalikud ideaalsed omadused.”
Aga nagu kunstile omane, ei paku seegi näitus võimalikku vastust või lahendust, vaid esteetiliselt rüütatud küsimuse.

Meedia:

02.05.2007
Kaido Ole "Koosolek" ArtDepoos. Maris Takk
Artishok

26.04.2007
Kes tahab saada laudkonna liidriks? Ants Juske
Eesti Päevaleht