Näitused > Toimunud > ArtDepoo

ArtDepoo 11.12.2007-12.01.2008

Maarit Murka

ART+POLITICS=POWER

Kelle käes on täna võim? Kas kasuahnete ärimeeste, võimunäljaste poliitikute või hoopis ambitsioonikate noorte kunstnike käes? Maarit Murka tõi galeriiseinte vahele näitliku õppetunni, milline võiks olla kunstniku ja võimu vaheline suhe. Pleksiklaasile maalitud riigipeadest, võimusümbolitega põlistatud tapeedist ja laest alla rippuvatest poomisnööridest koosneva installatsiooni algimpulsiks oli tõdemus, et kunst ja poliitika on läbi ajaloo sammunud sõbralikult käsikäes, vahel avalikumal, vahel saladuslikumal moel.

Kelle käes on täna võim? Kas kasuahnete ärimeeste, võimunäljaste poliitikute või hoopis ambitsioonikate noorte kunstnike käes? Maarit Murka tõi galeriiseinte vahele näitliku õppetunni, milline võiks olla kunstniku ja võimu vaheline suhe. Pleksiklaasile maalitud riigipeadest, võimusümbolitega põlistatud tapeedist ja laest alla rippuvatest poomisnööridest koosneva installatsiooni algimpulsiks oli tõdemus, et kunst ja poliitika on läbi ajaloo sammunud sõbralikult käsikäes, vahel avalikumal, vahel saladuslikumal moel. Üsna vabalt võib siinkohal paralleele tõmmata poliitika- ja kunstimaailma vahel, kus kuritarvitatakse võimu eelkõige isiklikest eesmärkidest ja ambitsioonidest lähtuvalt. Samal ajal võtab Murka kõike ümbritsevat muretu huumoriga. Kunst on puhas mäng, milles võib kehtestada omad mängureeglid ja määrata oma vastased.

Murka lähenes ruumile puhtlapselikul ja mängulisel moel, dekoreerides galerii propagandistlikkele kujundusmeetoditele omaselt värviliste viisnurkade, tapeediribade ja leegitseva tulekeraga. Lavastuslik keskkond haarab vaataja justkui suureks peoks või tähtpäevaks ettevalmistatud ruumi, kus esmapilgul on mängul ja reaalsusel raske vahet teha. Näitusekülastaja on kutsutud osalema õudusttekitaval maskeraadil, kus ei või iial teada, kes end tegelikult maskide taga varjab.

Dekoratiivsete detailide taustal töötavad sünged must-valged maalid kontrastimeetodil. Kogu ruum on läbi pikitud mitmeti tõlgendavatest sümbolitest, millest vaataja loeb välja just selle, mida ta parasjagu oluliseks peab. Vuntsikandatega seostatakse ikka Hitleri, mitte näiteks Charlie Chaplini omi. Aga Eesti Vabariigi ja Venemaa lipuvärvides punatähed on endiselt punatähed, võimu sümbolina leegitseb nurgas hõõguvpunane tuleleek ja tapeedil kordub noa ja kahvli motiiv, mis sümboliseerib vanasõna „eestlase toit on teine eestlane”. Ka kunstniku lemmikroog on teine kunstnik. Kannibalstliku ahnusega õgibki Murka poppkunsti ikooni Andy Warholi plakatit, et selle riituse läbi omandada surnud kunstniku powerit ja energiat.

Kunstnikuna leiab Murka võimuiharate käitumisele puhtinimliku põhjenduse:

„Niisiis, igapäeva elukeerises toime tulla üritades teadvustagem iseendale, et kui mõni kaasaja Hitler võimu nimel ilmselgelt poliitiliselt korrektseid, kuid kahvatuid teoseid meisterdab, siis teeb ta seda oma loomuliku inimliku instinkti ajel suurema pirukatüki haaramiseks. Ning püüdke meeles pidada, et lõpuks võidab see, kel surres rohkem asju...”

Meedia:

15.12.2007
Maarit Murka diktaatorite kallal.
Eesti Päevaleht

11.12.2007
Maarit Murka ArtDepoos
Muusa

< tagasi
Last but one painting before my grandmother died at 29.09.2007
Maarit Murka
Last but one painting before my grandmother died at 29.09.2007
2007. Õli, lõuend 100 x 160 cm (raamimata)
(müüdud)Kunst macht frei
Maarit Murka
Kunst macht frei
2007. Õli, pleksiklaas 130 x 180 cm (raamimata)
The first painting after my grandmother died at 29.09.2007
Maarit Murka
The first painting after my grandmother died at 29.09.2007
2007. õli, lõuend 270 x 155 cm (raamimata)
Jalta 1945
Maarit Murka
Jalta 1945
2007. õli, pleksiklaas 130 x 180 cm (raamimata)
The last painting before my grandmother died at 29.09.2007
Maarit Murka
The last painting before my grandmother died at 29.09.2007
2007. õli, lõuend 155 x 270 cm (raamimata)