Näituse kandvaks ideeks on inimese ja looduse suhe. Peamise osa väljapanekust moodustavadki nn „süžeega maastikud“, kus peategelaseks ei ole inimene ega loodus, vaid nende sümbioos. Nii nagu näituseteoste üliakadeemiline maalilaad eeldab, on ka teemadering igati akadeemiline ja traditsiooniline – maastikud, jaht ja kalapüük, natüürmordid. Hõngub igatsust „vanade heade aegade“ järele, kui inimeste valdav elustiil oli maalähedane ning peeti kinni tavadest ja traditsioonidest. Esitatud töödes sulandub autor ise keskkonda, milles inimene ja loodus on üks lahutamatu tervik.

Peale süžeelise maastiku on näitusel esindatud ka temaatilised ja kontseptuaalsed natüürmordid, sürrealistlikud kompositsioonid, etüüdid ja portreed. Ligi paarkümmend eriilmelist teost on saanud inspiratsiooni ja ainest mitmeist maailma paigust, kus kunstnik elanud ja töötanud on, aga muidugi ka kodumaalt.

Aleksei Šatunov (1981) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ikoonimaali ja restaureerimist, seejärel graafikat (BA) ja kunstipedagoogikat (MA), täiendanud end maali alal Peterburi I. Repini nimelises Kunstiinsituudis. Alates 2007. aastast õpetanud joonistamist ja maalimist erinevates kunstiõppeasutustes Eestis, Rootsis, Portugalis ja Kanadas.