Jane Remmi lummavate maalide läbivaks peategelaseks on mets oma erinevates vormides, selle rütmid, metsikud rägastikud ja luubi alla võetud üksikud tüved.

Näitus portreteerib metsa, väärtustades seda kui pidevalt muutuvat elurikast keskkonda ning käsitledes inimese ja metsa suhteid. Näitusel on eksponeeritud tööd kolmest seeriast. Metsaruum haarab pilgu ja viib kaasa, nihestades ruumitaju. Maalid rägastikest käsitlevad metsiku ruumi ja inimmõju suhteid, need kombineerivad vaateid metsaaluste rägastike struktuurilisest ja liigilisest mitmekesisusest, kõrvutades seda inimkultuuri korrapärase monotoonsusega. Puude portreed esitavad lähivaate puutüvedele, portreteerides nende eripalgelisi ilmeid ja seda, kuidas nad pakuvad elukeskkonda paljudele teistele liikidele: samblikele, sammaldele, seentele, üraskitele.

„Metsarahvaks olemine ja teatud metsikus on eestlaste enesekuvandis olulisel kohal, ka eesti keeles seostub sõna metsik (ürgne, tsiviliseerimata, mittekultuurne) justnimelt metsaga,“ selgitab autor. „Eesti maastik on mosaiikne ja metsa on siin veel suhteliselt palju, nii on igaühel säilinud metsaga oma suhe. Meie jaoks tavaline harjumus metsas käia ja metsa lähedal elada on maailma kontekstis elitaarne luksus. Samas on ka Eesti mets ja suhtumine sellesse muutuses. Pidev majanduskasv tahab metsast tulu võtta ning linnastumine tekitab võõrandumist metsikust loodusest. Linnainimese jaoks on metsamineku mõte tihti küll romantiline, kuid metsas on ebamugav, seal on tüütud putukad, oksarägastikud ja kehv maapind.“

Jane Remm (1978) on kunstialase hariduse saanud Tartu Kunstikoolis (1996–1999), Tartu Ülikooli maaliosakonnas (BA 2003) ja Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas (MA 2007). Näitustel on kunstnik osalenud aastast 2003 ning tema tööd on eksponeeritud mitmetes kodudes ja kontorites, samuti Tartu Teaduspargis ja Tartu Ülikoolis.