Näitused > Toimunud > SEB GALERII

SEB GALERII 09.07.2003-08.08.2003

BENJAMIN VASSERMAN

Sümboolne künnis. Rahvusvaheliselt aktsepteeritud graafika.

Benjamin Vasserman on üks tunnustatumaid kaasaegseid Eesti graafikuid.

Benjamin Vasserman (1949) on üks tunnustatumaid kaasaegseid Eesti graafikuid, kelle loomebiograafiasse kuuluvad lisaks 25 aastat kestnud näitustegevusele siin ja piiri taga ka mitmed olulised rahvusvaheliselt nimekad preemiad nt. Ourense ja Varna biennaalidelt. 2001. aastal pälvis kunstnik Eesti “aasta graafiku” tiitli ning ta nimetati aastapreemia laureaadiks.

Ometi on Vassermani tööd kõike muud kui “kohalikud”, erinedes otsustavalt tavapärastest eesti graafika tunnusjoonteks peetavatest iseloomustustest ning loobudes kindlakäeliselt igasugustest viidetest ümbritsevale keskkonnale. Vassermani graafilised lehed on “asjad iseeneses”, omaette maailmasüsteemid, geomeetrilised kõiksused. Autor tegeleb absoluutidega, mitte igapäevasega. Tema esteetiliste ruumide ajamõõde on kestev, mitte katkestatud või hetkeline.

Vassermani töödele lähenedes peame loobuma tavapärasest “eesti graafikast” kõnelemisel kasutatavast atribuutikast ning jätma alles vaid “tehnilise perfektsuse”. Etnograafilised motiivid on siin muundunud absoluutsete maastike vahel rändamiseks, improvisatsiooniliselt vabavärsiline joon on asendatud matemaatilis-aritmeetilise esteetikaga, napi värvikasutuse asemel näeme helkide ja värvikajade väljajoonistamist.


Ent kõige vältimatum on “ruumi” mõiste. Pangem tähele – enne graafilise lehe juurde asumist konstrueerib autor kujutatava objekti esmalt kolmemõõtmelise mudelina. Alles seejärel hakkab ta ruumi tõlkima: sügavus libiseb tasapinnaliseks, mahud surutakse näoga vastu paberipinda lapikuks. Ent ometi võiks Vassermani lehti kirjeldada kolmemõõtmelistena, mis uurivad ideaalsete vormide koosolemise võimalikkust. Nii ülimalt geomeetrilised kui ka ülimalt esteetilised ofort- ja akvatintatehnikas teostatud tööd otsivad absoluuti. Vasserman teab väga hästi oma eesmärgi täitumatust, kuivõrd iga tema leht on uus absoluut, uus ideaal ja eelmist hülgav. See on ideaalide pidevalt korduv jada.

< tagasi