Näitused > Toimunud > Haus Galerii

Haus Galerii 06.04.2004-07.05.2004

MALL NUKKE

IKOON 2004

Mall Nukke uued ikoonid tervitavad Euroopa Liitu ...

Mall Nukke alustas 1980ndate teisel poole graafikuna, tõustes siinse kunstimaailma huviorbiiti koos mitmete põlvkonnakaaslastega. Nimetagem vaid Anu Juurakut või Liina Siibi ning meil tekib esialgne ettekujutus, millise lainena tuldi sel perioodil graafikasse. Võis rääkida uutest tuultest, võis rääkida põlvkonnavahetusest, võis rääkida paljust. Ent see kõik ei omanud peagi enam tähtsust.

1990ndate algus muutis kõik. Eelmisel kümnendil esile kerkinud uued tulijad said vabamad käed ning loomulikult ei jätnud nad avanenud võimalusi kasutamata. Millal valmisid Juuraku või Siibi viimased graafilised lehed, seda ei oska ilmselt keegi enam öelda. Tänaseks videokunsti klassikutest tõusnud kunstnike kõrval vahetas laadi ka Mall Nukke, kuid nihe tema loomingus oli teostatud hoopis teiste vahenditega. Uutele meediumitele, s.h. videokunstile eelkõige, eelistas Nukke endiselt kujutava kunsti vahendeid, kuid uuendus, mille ta tõi, oli jõuline ning kestab lööklainena tänaseni.

1990ndate Nukket on nimetatud eelkõige popkunstnikuks ning leiame vähe põhjust sellele vastu vaidlemiseks. Oma töödes segas ta irooniat ja glamuuri, tärkavat tarbimushullust ja popstaare, kultust ja antikristlust. Kuhu me nii jõuame, oigasid paljud õigustatult. See on ju pühaduse teotamine! Ja just seda see oli. Ning kuhu me jõuame? Tänasesse päeva.

“IKOON 2004” avab meile Mall Nukke loomingu praegused kihistused. Juba tuttavlikult kaaperdab ta iidsete ikoonide välise vormistuse, kuid asendab pühadusele viitava atribuutika kaasajast näpatud esemetega. Ei maksa valesti aru saada: Nukke ei ütle midagi ühegi konkreetse konfessiooni kohta. Ikooni vormi kasutades ja võltsides vihjab Nukke pigem puuslike erinevatele vormidele. Võltspühadus on see, mida Nukke ei salli ning mille üle ta lakkamatult ironiseerib. Soome lipp, Euro märk ning VISA-kaart pühaku käes viitavad kõik otseselt autori soovile paljastada viisid, mil moel toimub teatud nähtuste kultustamine. Iroonia on siin paratamatu.

< tagasi