Eksponeeritud on kümme teost kunstniku erinevatest loomeperioodidest kuni käesoleva aastani. Kõige varasem teos pärineb 1977. aastast. Sellest on inspireeritud ka näituse pealkiri. Kunstnik on välja pannud teosed, mis justkui märkidena läbi tema viimase paarikümne aasta loomingu on jäänud teda jälgedena kummitama ja paeluma.

 

Sündinud 1928. aastal, sai Lola Liivat kunstihariduse sõjajärgses Tartu Kunstiinstituudis, mis kandis endas pallaslikku vaimsust. Tollane valdav sotsrealism pole tema loomingut kammitsenud.

 

Kunstnik on tuntud eelkõige jõulise, emotsionaalse abstraktsionistina läbi aegade. Oma töödes armastab ta reljeefseid pastoosseid pindu. Koloriit on vahelduv, eelistatud aga siiski sinised toonid. Kunstniku enda sõnul on sinine tema loomingus sügavalt tähenduslik. Just sinisega on ta erinevatel aegadel väljendanud oma rahvuslikku meelestatust ning vaimu vabadust.

 

Kaire Nurk on 1996/97 aastal kirjutanud: \'Tema maagilis-kujutav abstraktsionism tekitab soovi unustada kaasaegne kunstiteadus ja -kriitika ning lahkuda maali alusel lõputute assotsiatsioonide väljadele, ainsaks eesmärgiks - olla. Sest Lola Liivat on äratundmisi olemise olemusest oma maalidesse sisse maalinud: Pühendus, Mälestus, Unistuste kaugus, Sisim, Murdumine, Taevas ja Maa, Kõne, Mööduva tähendus jne\'.