Näitused > Toimunud > SEB GALERII

SEB GALERII 24.05.2006-07.07.2006

VLADIMIR BACIU

Vabaõhumaalid

Värvid, värvid, värvid…


Moldova päritolu, kuid juba üle kahekümne aasta Eestis elav maalikunstnik Vladimir Baciu on tuntud kui suurepärane kolorist. Just koloriit ongi Baciu maalidel see kõige tähtsam osa, motiivide ja emotsioonide kandja. “Vabaõhumaalide” näitusel satub vaataja otsekui karussellile: visandlikult, kuid üliintensiivselt vihisevad silmade eest mööda maastikud ja linnavaated, loodus oma ülevoolavas ilus ja õhtuvalguses tänavad. Üldpilt on kirju ja meeleolukas.


Vabaõhumaal on žanr, mis nõuab kunstnikult erakordselt teravat silma, emotsionaalset tundlikkust ja suurt virtuoossust. Otse looduses või linnatänaval maalimine on kiire reaktsiooni ja suure üldistusvõimega kunstnike pärusmaa: valgused muutuvad imekähku ning hoogsalt tuleb katta suuri lõuendeid. Vladimir Baciu saab selle kõigega meisterlikult hakkama – ta ei koonerda väljendusrikaste toonide ja ladusa pintslitööga ning seetõttu kiirgabki tema maalidest tundeküllast värvidemängu ja julgeid kontraste. Baciut võiks pidada isegi eesti ainsaks kaasaja impressionistiks, sest teatud tunde, mille on esile kutsunud teatud maastikumotiiv, väljendamise ja jäädvustamisega ta peaasjalikult tegelebki.
Impressionistid üritasid pildile püüda erinevaid valguse ja õhu koosväreluses tekkivad muljeid. Viimased võivad loomulikult olla väga subjektiivsed, mis omakorda rõhutab kunstniku vabadust ümber käia värvide, kompositsiooni ja joonega. Kunstniku meisterlikkus peitubki siinkohal oskusega ära kasutada oma vabadust motiivistikuga suhtlemisel.


Vladimir Baciu tundub olevat üks väheseid romantilisi kunstnikuhingi tänapäeva eesti kunstimaastikul, kes oma natuurilt on pärit enam kui saja aasta tagusest ajast. See oli ajastu, mil kunstnikud, maalikast seljas, mööda maastikke uitasid ning hommikuvalgust ja keskpäevapäikest endasse ja lõuendile ahmisid. See on töö, mida ei saa teha kireta, ja kirge on Baciu piltides küllaga, lisaks vürtsitab valitud motiive tema lõunamaine temperament. Varahommikune luht, õitsev põõsas keset lagedat välja, lopsakad pojengid, hurmavad merevaated, kolletav park – need on vaid mõned valitud motiivid Vladimir Baciu näituselt, mis peaks tooma kivisesse halli kesklinna pisutki loodust. Loodust ja värsket õhku, mis vähemalt Baciu silmis on sedavõrd täis tundeid ja värve, et võimatu on neist mööda vaadata.

< tagasi