Nagu näituse pealkirigi viitab, on siin tegemist klassikalise vabaõhumaaliga (en plein air – pr. k. vabas õhus ), mille viljelemine 19. sajandi keskel Barbizoni koolkonnast alguse sai. Traditsiooniliselt seostuvad selle žanriga eelkõige muretu pühapäevamaalija käeharjutused või maaliõppega seotud väljasõidud vabasse loodusesse. Tiina Tammetalu jaoks on need vabaõhuetüüdid ja figuurimaalid jäädvustused ideaalselt veedetud suvepäevadest Haapsalu suvekodu aias ning ka heaks võimaluseks, et oma vaimu ning kunstnikukätt värskena hoida.

Üle kümne aasta ainult groundstuff' i ehk maapinna ja mulla uurimise ning maalimisega tegelenud kunstniku jaoks tähendavad kiired ja spontaansed vabaõhuetüüdid meeldivat vaheldust. Kirjanduses ja teisteski valdkondades on tavaline nähtus, et autor vahetab vastavalt loometuhinast tulenevale vajadusele žanreid, milles end väljendada. Ka Tammetalu peab vaba kulgemist erinevate meediate ja žanrite vahel täiesti loomulikuks ja lausa vajalikuks.

Erinevalt eelnenud kunstiprojektidest ei soovita autor sügavalt filosoofilist alatooni sellelt näituselt otsida – need maastikud ja figuurid on ennekõike kogetud emotsiooni ajel kauni hetke jäädvustamise tulemus. Kunstnik maalib siin õhku, valgust, muljet ja värelust. Võrreldes varasemate "ground"- maalidega on toimunud ka vaatepunkti muutus. Otsekui filmikaamerat jäljendades on pilk tõstetud maapinnalt üles silmade kõrgusele, et jäädvustada kõike seda, mida kaader suudab haarata. Vaatepunkti ja objekti muutus sunnib otseselt peale ka teistsugusetehnika: raskepärane faktuur ja sügavad värvid on asendunud kerge, õhulise pintslitööga, läbikumava lõuendi ja heledate, päikeseliste toonidega.

Neid värviküllaseid, helgeid maale vaadates on kerge ette kujutada, kuidas kunstnik südasuvel paljajalu rohus õunapuude vilus oma lopsakas aias maalib. Selles on tunda aristokraatlikult hedonistlikku ja kergemeelset meeleolu, puhast rõõmu olemise kergusest.