„Ümberringi, kuhu silm ulatus, oli näha laavast valgeks põlenud pitsilisi puid mustjate magmaväljade taustal – see mõjus pigem graafilise kui maalilisena, ja peab ütlema, et ka kaunina.“ (Katkend raamatust „Inspireeriv Itaalia“)
Päikeselised ja vastuolulised Vahemeremaad näivad akvarellisti ja luuletaja Kai-Mai Olbri temperamendiga otsekui ühte sulavat. Kui kunstniku süda on aastaid kuulunud Hispaaniale, siis viimasel ajal on teda üha enam tõmmanud Itaalia poole – sealsed inimesed on tema arvates intelligentsed, teadmishimulised ja positiivse ellusuhtumisega. Haus Galerii näituse otsene inspiratsioon pärineb eelmise aasta septembris kaks nädalat kestnud loomestipendiumireisilt Lõuna-Itaaliasse ja Sitsiilia saarele. Tugevast impulsist mõjutatuna haaras käsi pintsli asemel esimesena sule järele ja valmis samanimeline jutustus ning kaks novelletti. Mälupildid kaunist loodusest ja lummavast maast olid elavalt meeles ka neid hiljem paberile jäädvustades. Samuti aitas kunstnikul läbikogetud värve, emotsioone ja tundeid taaselustada reisil tehtud hea hulk digitaalfotosid. Ent foto ei ole kunstniku jaoks pelgalt modell, kelle pealt üks-ühele kujutis maha joonistada, vaid inspiratsiooni- ja sünteesiallikas.
Itaalias  kogetud tundevarjundid on intiimsed, emotsiooni- ja variatsioonirikkad – piltide iseloom kõigub päikeseloojangu järgse punetava taeva, ähvardavate tormipilvede, endassetõmbunud puudesalude ja katastroofihõnguliste laavaväljade vahepeal. Paarikümnel akvarellil kohtab eriilmelisi motiive ja teemasid –  kunstnikku on köitnud suurejooneline Etna („Pilve puudutus. Etna“, „Allavaade Etnalt“), ennast läbi sajandite elavana hoidnud Pompei („Õitsev puu Pompeis“), valged majesteetlikud majad („Vahemere valge maja“) ja eriliselt kaunid õhtupoolikud ning ööd, päeval kohatud maastikud, mis on maalimisel unenäoliseks muutunud. Ka on vastavalt pildi emotsioonile kasutusele võetud erinevaid koloriite tihedast tumedast tundlikuma ja peenekoelisema heledani ning erilaadseid pintslilööke jõulistest õhkõrnade pintslipuudutusteni välja.
Erinevates maalitehnikates ringi rändav Olbri valis Itaalia-teemalise näituse töödeks kõhklemata akvarelli, sest õrnalt läbikumav ja vabalt hingav akvarell on ainuõige valik Itaalia õhustiku edasiandmiseks – õli ja akrüül tundus kunstnikule selleks liialt kammitsev olevat.
Itaaliat peetakse tihti liiga „magusaks“ maaks – sealne loodus ja itaallaste loodud muusika on liiga ilus, et olla päris. Kuid just see kunstnikku selle maa poole tõmbabki, sest kõige selle taga on siirus ja naturaalsus ning Itaalia tõeline olemus – kinnituseks read Kai-Mai Olbri raamatust: Küsimuse peale, miks te siin Itaalias kõik nii lahked ja sõbralikud olete, vastas kohalik poetess : „Meil on siin päike!“ Tundub, et energiast pakatava Kai-Mai Olbri loomus on pigem lõunamaiselt ülevoolav kui põhjamaiselt vaoshoitud ning oma tööde kaudu toob ta selle valgusküllase tunde ka vaatajani.