Näitused > Toimunud > SEB GALERII

SEB GALERII 10.12.2008-30.01.2009

Sirje Protsin

Läbi tuule ja tule

Käesoleva aasta viimane näitus SEB Galeriis on tulvil tuult ja tormi, lõõmavat kirge ja leegitsevaid värve. Tartus resideeriv ja töötav kunstnik Sirje Protsin laotab vaatajate ees laiali paaril viimasel aastal tuule ja tule sümbioosis sündinud figuraalsed kompositsioonid. Just ettearvamatu jõuga tuul ja kirgliku leegiga tuli iseloomustavad Protsini hingeseisundit ja tema viimaste aastate loomingulist aktiivsust kõige eredamalt. Ekspressiivse maalikeele ja värvikontrastidega toob kunstnik läbi tule ja tuule sümboolika välja ka teised põhielemendid – vee ja maa. Tuule metafoor räägib eksistentsi ja koha kooskõlast, kunstnikust ajas ja ruumis siin ja praegu, tema elust ja saatusest. Vastukaaluks väljendab tuli igipõlist muutumist, elamist ja liikumist. Tuli on samaaegselt ere, kõrvetav, põletav, hävitav, valgustav, soojendav, tuul aga läbipaistev õhk – tormine ja rajune, järgmisel hetkel jällegi leebe ja paitav. Mõlema elemendi puhul saame rääkida vastandlikkusest, kontrastsusest, mis iseloomustab ka Protsini maalijakäekirja. Maalid „Tulest“ ja „Tuulest“ vastanduvad oma värvinüansside, figuuride tunnetuslikkuse ja energia poolest nagu päev ja öö.
Sirje Protsin armastab ja oskab lõuendil värvidega ümber käia – peente nüanssidega rikastatud laia spektriga värvikooslustes peegelduvad elu, ehedad emotsioonid ning liikumine. Inimkeha ja värv koos visualiseerivad kunstniku mõtet, taju ja küsimusi –  teadmata, kas neile ka vastused leitakse. Protsini käekirja iseloomustab kontrasti põhimõte – ta vastandab pastoosset ja läbipaistmatut maalipinda õhukesele ja laseerivale, samaaegselt vahelduvad jõuliste pintslilöökide ja erksa värvi abil edasi antud dramaatilised tunded rahuliku ja harmoonilise koloriidiga. Paljudel töödel on oma koha leidnud kirglikkust, energiat ja elujõudu sümboliseeriv punane. Johannes Saar on Sirje Protsini värvikasutust iseloomustanud: „Protsini enesekindel ja sundimatu pintslikiri reedab mahukat maalijakogemust, mis on juurdunud ajaloolises Pallase maalikoolis. Sellest siis värvide heletumeduste eksimatud gradatsioonid, mis jooksevad nagu heliredelid ühest servast teise.“
Inspiratsiooni ammutab Sirje Protsin erinevatest allikatest. Sageli külastab ta tantsuetendusi, jälgides liikuvaid figuure, tantsukujundikeelde tõlgitud eksalteeritud tundeid, samuti kogub kunstnik sisendavat energiat erinevatest visuaalsetest materjalidest. Nendelt ei kopeeri ta aga kujutist üks-ühele maha, vaid interpreteerib ja loob uut reaalsust, muutes ja töödeldes inimfiguuri, nihestades reaalsust irreaalseks. Otsides inspiratsiooni loodusest ja maailmast meie ümber, on Sirje Protsini looming suuresti autobiograafiline, kujutades Naist, kes otsib oma kohta ja leiab selle pidevas muutumises.

< tagasi