Näitused > Toimunud > Haus Galerii

Haus Galerii 11.05.2010-18.06.2010

Maria-Kristiina Ulas

Kunstniku nahk noore koera seljas

Nagu näituse pealkirigi vihjab, on autor oma sünnipäeva künnisel tagasi vaadates leidnud endas ja oma loomingus seoseid James Joice’i romaaniga „Kunstniku noorpõlveportree“ ning Dylan Thomase jutustuste kogumikuga „Kunstniku portree noore koerana“. 


Maria-Kristiina Ulas:
„Mis muutub aja möödudes? Ma hakkasin joonistama omaenese nägu. Tuttavad silmad, kühmuga nina, aga mida rohkem ma viimistlesin, seda enam vaatas mulle vastu minu koera ilmekas pilk. Näod segunevad – nina muutub triibuliseks, kõrvad kasvavad karvaseks. Ilmed muutuvad mõteteks ja mõtted grimassideks. Kusagil kaugel selja taga undavad lapsepõlve lõhnavad hirmud. Päevad vilksatavad mööda. Ühe hoobiga nädal. Juba lopsatab järgmine. Varasem aeg tuhmub, kaotab läike ja erksuse. Kestev uni neelab sumbuvad päevad. Magus meelas uni valgub öö ja päeva keerdudes. Mööda vasekarva joont liigun kusagil oma väikse mina nägude vahel. Kunstniku täpiline värviline naljakas nahk. Noore koera ergas sädelev pilk. Kui lootus puhkeb, kostab kiledat klähvimist ja kõrvus kõlab vilekoor. Üleelusuurune lootus toidab hella tagasivaatavat igatsust, mis võiks viia joone rändama tiheda viirutuse radadelt selge kujutluse võimalustesse. Ma hüppan väsimatult nagu hampelmann, kui keegi võtab vaevaks tirida. Ma loobin koerale käbisid ja vaatan, kuidas ta kargab nagu vedrust visatud. Noor kevadine vihm vuliseb vihmaveetorudes ja ajal ei ole maitset, sest isegi hirm tuhmub ja kaotab värskuse.
Päev aja surnukslöömist on rohkem väärt kui tuhat tegusat sekundit. Materdada aega joonistades ja joonistades.
Kunstnik.“


 

Näitus jääb avatuks 18. juunini

< tagasi