Rainer Kurm sisenes kunsti 1980ndate viimasel vindil, kuuludes rühmitusse Stuudio 22, mille vaimseks mentoriks on Tõnis Vint. Seda rühmitust iseloomustab märgilis-geomeetriline ja esteetiline väljendusviis, peamiselt graafika väljendusvahendite kaudu. Sellel üldisel uusekspressionismi pealetungimise ajal paistab Stuudio 22 kunstnike tegevus ja väljund kunstipildis ainulaadse iseväärtusena nagu alkeemiline kristall. Tõnis Vindi uurija Elnara Taidre nimetab sellist seisundit esteetiliseks universumiks.

Rainer Kurm väidab, et kuigi ta on rühmituse aktiivsest tegevusest eemale jäänud, ei ole lakanud tema loominguline tegevus. Käesolev isikunäitus ongi senise tegevuse pant. Autor ütleb, et peab teatud asjad endast välja laskma. Joonistama. Nii saavadki osadest joonistustest kunstiteosed, visualiseeritud struktuurid, mis aitavad pilku heita Kurmi enda universumisse.

Rühma kunstipildis annab Rainer Kurm endast märku jõuliste ja ootamatult paeluvate struktuuriotsingutega. Üleminekuga 90ndatele tekib Kurmil side atraktiivse värvikasutusega peavooluga. Tema valitsev geomeetrilis-konstruktiivne ja kaasnev intuitiivne vabastruktuur loovad mustal foonil universumi- või rakutasandi fragmente, mis on kohati aktiveeritud värviga. Õpetaja võib anda tõuke, kuid kunstis peitub alati kanal iseenda juurde jõudmiseks. Elavate protsesside loogika kannab enamasti teisale kui sellesse ei klammerduta. Hetkel eksponeeritud teoste komplektis on must taust taandumas ja käre-erksad värvid on andnud maad rokokoolikule toonide mahedusele, ehkki koloriidi värving on jäänud võrreldes varasemate piltidega samaks. Õlimaali suundumisega kaasneb palju suurem nüansirohkus ja tihedam maaling. Kurm asub justkui oma loomeprotsessi murdejoonel. Meelepildid teisenevad ja silla näitusel selle muutuva suundumusega  loovad üksikud lõiked vahepealsetest loomingu etappidest. Sirgete joonte maailm ei kao neist teostest ära, vastandudes struktuuride isetoimele. Ainult väikestes, vanu maakaarte meenutavates teostes, ilmnevad tugevate jõudude koostoime puhtad visuaalsed koodid. Ilmselt juhib üleminek õlimaalile ka edaspidi Kurmi tegemisi suurema puhastumise ja lihtsustumise poole. Võib-olla isegi õlimaalile omase sensuaalsuse poole, mille kohalolu on juba selgelt nähtav.

Kreg A-Kristring

Kunstnik külastas ka Klassikaraadio stuudiot ja kõneles seal nii:

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1816113&lang=