Näitused > Toimunud > Haus Galerii

Haus Galerii 14.11.2014-22.12.2014

Eduard Zentšik

Igavene ilu

Kunstnik Eduard Zentšik on Haus Galeriis oma üksikute töödega esinenud juba mitmeid aastaid, isiknäitus on siin aga esmakordne. Väljapanek, mis kannab romantilist pealkirja “Igavene ilu”, rõhutab kunstniku tervikloomingu põhijoont, kus ilu ja selle mänguline vaatlemine on saanud tema tööde läbivaks tegevuseks. Maalilt maalile loob Zentsik omanäolisi muinasjutte, mis ühendavad endas kunstniku enda tänase ilunägemuse ja ajatu märgilise sümboolika, mis assotsieerub ilu igavikulise atribuutikaga.

Käesoleval näitusel on eksponeeritud 23 teost, mis on valminud viimase paari aasta jooksul. Kunstnik püüab siinkohal taaselustada ja pjedestaalile seada ilu tema kõige suursuguseimas positsioonis, rõhutades  seda nii motiivide, tegelaste kui elementide ja süžeede valikul. Näitus on omamoodi ood ühelt loojalt kõigele kaunile maalikunstis, vaadates nii ammustesse aegadesse kui otsivalt tänasesse.  Maalida kõike, mis on ilus, on Zentšiku loomingu rõhutatud siht, just ilul tahab kunstnik naudeldes peatuda, jagades vaatajaga oma ülevaid väärtushinnanguid. Eneseväljenduse vahendeid on erinevaid ja mitmeid – Eduard Zentšik on teadlikult valinud ühe ja kõige kestvama neist, liikudes pigem möödaniku kui kaasaja ideaalides.  

Zentšiku arvates on postmodernistlik kunst, mis soodustas kõige loomist, mõneti valimatu ja isegi karistamatu. Postmodernistlik vabadus on provotseerinud palju agressiivset kujutamislaadi ja sümboolikat, levides pisut isegi sõjakana pea kõikidesse kunstivaldkondadesse, arvab ta.  Kui varem oli šedöövrite mõõdupuuks ajaproov, kümnendeid ja sajandeid kestnud imetlus loodu vastu, siis nüüd näib nagu määraks kunsti kõrguse kitsas ekspertide ring, tituleerides selle või teise õigeks või valeks. Eduard Zentšik eelistab postmodernismi vabaduses olla klassifitseerimatu, luua omi salapäraseid maailmu oma ilukoodeksi ja sajandeid kestnud ideaalide järgi. Ta ei karda olla taunitud selle liigse romantismi relva kasutamise pärast. Võitlus ilusa eest läbi kunsti, seda kujutades, seda armastades ja sellega elades on missioon, mis on kunstniku jaoks üle aja ja arvamuste. Nii ta siis deklareerib kõhklematult “Igavest ilu”, mis nüüdset maailma selle suhtelises destruktiivsuses võiks tasakaalustada, pöörates meie pilgud nendele hetkedele, mida me võime vastukaaluks kõigele negatiivsele luua kaunina iseendas, niisamuti nagu teeb seda oma maalidel Eduard Zentšik.

< tagasi