„Pea miskit pole vaja sõnastada, kui sul on silmad.“

Tarjei Vesaas, „The Boat in The Evening“

 

„Ma ei talu, kui mulle öeldakse, mida ma pean tundma, siis tundub mulle, kuigi ma näen väga hästi, millest jutt, et olen pime.“

Max Frisch, „Homo faber“

 

„Keha tuleb võrrelda pigem kunstiteosega kui füüsilise objektiga. Pildi või muusikateose ideed ei saa teisiti edasi anda kui värvis ja helis. /... / Novell, luuletus, pilt või muusikateos on kõik omaette indiviidid – olendid, mille puhul väljendatav on lahutamatu väljendatust ning nende tähendus kättesaadav ainult läbi otsese kontakti, paistes neist olenemata keha ajutistest või ruumilistest muutustest. Just nimelt selles mõttes on meie keha võrreldav kunstiteosega. See on elusate tähenduste keskus, mitte seaduspärane ning kindlaarvuline terminite kogum.“  

Maurice Merleau-Ponty „Phenomenology of Perception“

 

„Tänapäeva maailmas on kõik liialt lahterdatud, liiga süsteemne, ülemäära reeglipärane. See, millest inimesel on tegelikult puudus, on mõnus hämarolek.“

Valdur Mikita “Lingvistiline mets“

 

„Kunstiteose tähendus on antud meile läbi kogemuse, tema tähendust ei saa kuidagi teisiti esitleda, sest esitlemine kui akt pole enam tajutav kogemus.“   

Maurice Merleau – Ponty „Phenomenology of Perception“

 

„Mis tahes erutuse puudumine või võimetus reageerida võib tuleneda vaid vaataja ebapiisavast kohalolekust või omaenda reaktsioonide mittemõistmisest (eksitatuna pärssivatest ideedest „asjakohaste“ reaktsioonide kohta).“

Susan Sontag „Vaikuse esteetika“

 

„Kunstiteosed on valgustuslikud, sest nad ei valeta: nad on täpselt sellised, nagu nad paistavad. Omades reaalset vastust, nagu iga mõistatus, vaatamata oma mõistatuslikule väljanägemisele.“

Theodor W. Adorno „Aesthetic Theory“

 

„Inimene on maailma vormiv olevus, kes moodustab aktiivselt oma maailma, aga kui kõik on juba ette valmis kodeeritud, muutub aktiivne moodustumine liigseks ja me ei haaku enam maailmaga.“

Lars F.H. Svendsen „Igavuse filosoofia“

 

„Mida rohkem me mõistame, seda vähem me naudime.“

Theodor W. Adorno „Aesthetic Theory“