Oksjonid > Toimunud > Haus Galerii

ok_na_535.jpg

Haus Galerii 03.11.2022 18:00

GRAAFIKA KLASSIKA OKSJON

neljapäev, 3. november 18.00

HARULDANE, ISIKUPÄRANE JA ISELOOMULIK 

Tekst: oksjoninäituse kuraator Piia Ausman 

Haus Galerii graafika klassika oksjon pakub galerii 25. aastapäeva sügisel 72 teost meie nimekatelt autoritelt läbi aegade. Kunstis võib graafikaks lugeda kõike, mis kätkeb paberit ja joont, nii ei ole selle valiku all mitte üksnes graafikaplaadi ja trükipressi abil loodud teosed, vaid ka mitmed ainulaadsed originaaltehnikas valminud joonistused ja segatehnikat hõlmavad kompositsioonid. Graafikaoksjoni terviku märksõnad on haruldane, isikupärane ja iseloomulik. Igal tööl siinses kollektsioonis on põhjus ja igal autoril  oluline roll, tehes Eesti graafikakunsti tervikpildi kõnekalt mitmekesiseks.

Oksjonile valitud teoseid iseloomustavad nende autorite loomingu parimad tulemused nii tehnilise peenuse, teemakäsitluse kui ka ajastuliku sõnumi poolest.  Kuigi see kollektsioon siin kulgeb läbi  eesti graafika algushetkede 20. sajandi esimestest kümnenditest tänapäevani, on tööde põhiosa siiski meie varasema loomingu päralt. Rõhutatult ilmekad ja põnevad on selle aasta oksjonivalikus 1930ndad aastad mitmete originaalteostega. Iga üksik töö väärib tõepoolest süvenemist, niisama nagu graafikud ise on detailselt süvenenud oma tööde igasse mõtte- ja kujundielementi. 

Kogu graafikakunsti maailma selgemaks haaramiseks ja professionaalsema pilguga tutvustamiseks oleme oksjonitööd jaotanud tehnikate järgi kogumitesse. Nii leiate kataloogist alapealkirjad nagu ofort, kuivnõel, serigraafia jne, mille alla koonduvad just selles laadis loodud teosed, andes ilusa võimaluse võrrelda erinevate autorite sama võtestiku käsitluslaade. 

Tehnika ja selle meisterlik teostus on graafika väärtuse esmane põhjendus. Ikka on olnud küsimuseks just tiražeeritud graafiliste lehtede hind  ja unikaalsus või mitte unikaalsus. Vaatamata sellele, kas mõnd graafilist teost on üks või mitu, tuleb sel puhul rõhutada mitte niivõrd tiraaži küsimust, kuivõrd kunstniku mahukat ja meisterlikku tööd, mis kulub ühe ja ainsa graafikaplaadi loomisele, olgu materjaliks siis metall, puit või kivi. See, kuidas graafikaplaadid valmivad ja milliseid tööiseärsusi need kaasavad, on selle oksjoni taotluslik nimiteema just seetõttu, et avada arvuliselt küll tihti korduva, ent paradoksaalselt kordumatu ja töömahuka loomeprotsessi väärtust,  kus ühe kunstniku üks idee on end loonud  ühe hetke ainukeses ruumis.  

Loodame, et artiklid siin aitavad luua selgemaid arusaamu graafikamaailma hingeelust ja mõista väärtusi, mis meie praeguses maailmas on kõigele lisaks muutumas kaduvaks.  Seesugune käsitöötehniline graafikateostus, mida siia koondatud tööd illustreerivad,  on aina arhailisem, asendudes ikka enam ja enam digitaalsete kunstiväljendustega  ̶  uue eluviisi rütmid varjutavad paberil galligraafiajoone  elektroonilise signaaliga arvutiekraanil... 

Järgnevad artiklid ja teoseid tutvustavad tekstid on kirjutanud kunstiloolane Heie Marie Treier (TLÜ/BFM) 

 

< tagasi
Vaade tuulikuga
1. Olga Terri Vaade tuulikuga 1936. Akvatinta Plm 19.7 x 26 cm (raamitud) Alghind 600 Viimane pakkumine 600 Haamrihind 600
Peole
2. Aino Bach Peole 1956. Akvatinta Plm 30.8 x 26 cm (raamitud) Alghind 1 550 Viimane pakkumine 1 700 Haamrihind 1 700
Legend
3. Peeter Ulas Legend 1967. Söövitus Plm 32.7 x 45 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Mere ääres
4. Olga Terri Mere ääres 1974. Söövitus Plm 29.8 x 25.3 cm (raamimata) Alghind 800 Viimane pakkumine 800 Haamrihind 800
Äärel
5. Vive Tolli Äärel 1979. Söövitus Plm 62 x 49.7 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 1 500 Haamrihind 1 500
Variatsioonid VII C
6. Aili Vint Variatsioonid VII C 1980. Söövitus Plm 6.8 x 18.8 cm (raamitud) Alghind 500 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Variatsioonid XI A
7. Aili Vint Variatsioonid XI A 1987. Söövitus Km 26.2 x 65.6 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 1 300 Haamrihind 1 300

OFORT

 

Ofort (prantsuse keelest eau-forte) on sügavtrükitehnika. See tähendab, et metallplaat (eelistatakse vaske) kaetakse happekindla kihiga, millesse kraabitakse pilt. Kohad, kus kaitsekiht on maas, täidetakse värviga ja nii pressitakse paberile kujutis. Vastupidiselt kõrgtrükitehnikatele nagu puulõige või linoollõige saab ofordis kujutada paremini ülipeeneid detaile, kasutades selleks tööriistana ülipeeneid nõelasid. Ofort on üsna laialdaselt kasutusel ka kunstikoolides. Ofordi loomine sarnaneb joonistamisele, ainult selle vahega, et pliiatsi asemel kasutatakse nõela ja paberi asemel metallplaati. Ja metallplaadi trükkimisel tekib paberile kujutis, mis on peegelpildis võrreldes metallile joonistatud kujutisega. 

Naine Pierrot'ga
8. Henno Arrak Naine Pierrot'ga 1973. Ofort Plm 24.8 x 34.4 cm (raamitud) Alghind 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Võidusõit (seeriast
9. Tõnis Laanemaa Võidusõit (seeriast "Rattad") 1974. Ofort Plm 42.7 x 52.7 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Liiliad vaasis
10. Erich Pehap Liiliad vaasis 1980. Alumiiniumilõige Km 40 x 35 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Parnass
11. Vladislav Stanishevski Parnass 1983. Ofort Plm 48 x 43 cm (raamitud) Alghind 850 Viimane pakkumine 1 400 Haamrihind 1 400
Kunstnik
12. Silvi Liiva Kunstnik 1989. Ofort Plm 49.3 x 39.2 cm (raamitud) Alghind 850 Viimane pakkumine 1 100 Haamrihind 1 100

KUIVNÕEL

Kuivnõel on sügavtrükitehnika, mis sarnaselt ofordile nõuab terava nõelaga graveerimist, ent mida eristab teistest sügavtrükitehnikatest teatud teostuslik võttestik. Traditsiooniliselt on kuivnõela viljelemiseks kasutatud vaskplaati, ent tänapäeval ka tsinkplaati, pleksiklaasi vm. Tehnikal on kuulsusrikas ajalugu, seda on viljelenud saksa renessansskunsti tippkunstnik Albrecht Dürer, aga ka Rembrandt jpt. Kuivnõel võimaldab siiski teistsugust kujutust ja joonistust, võrreldes ofordi või akvatintaga. Sellest saab aru, kui võrrelda eri tehnikates teostatud graafilisi lehti omavahel.  

(müüdud)Tuulik
13. Ernö Koch Tuulik 1936. Kuivnõel Plm 42 x 32.7 cm (raamitud) Alghind 900 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Pere lauas
14. Salome Trei Pere lauas 1943. Kuivnõel Plm 33 x 44.3 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 2 200 Haamrihind 2 200
Kohvikus
15. Richard Kaljo Kohvikus 1943. Kuivnõel Plm 58.5 x 44.5 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 8 900 Haamrihind 8 900
Maia Plissetskaja portree
16. Eduard Einmann Maia Plissetskaja portree 1960. Kuivnõel, akvatinta Plm 38.2 x 24.6 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine 1 300 Haamrihind 1 300
Originaalpealkiri: Neegertantsijanna
17. Evald Okas Originaalpealkiri: Neegertantsijanna 1962. Kuivnõel, akvatinta Plm 49.3 x 31.5 cm (raamitud) Alghind 1 700 Viimane pakkumine 3 800 Haamrihind 3 800
Kalevipoeg Soome sepa juures
18. Renaldo Veeber Kalevipoeg Soome sepa juures 1970ndad. Kuivnõel Plm 49.5 x 63.4 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 400 Haamrihind 1 400
(müüdud)Ootel
19. Marje Üksine Ootel 1978. Kuivnõel, akvatinta Plm 40.7 x 43.5 cm (raamitud) Alghind 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -

MONOTÜÜPIA, DIATÜÜPIA

 

Monotüüpia ja diatüüpia on lametrükitehnikad ning tähistavad mõneti üleminekut maalilt graafikale. Mõlema puhul pressitakse värske, veel kuivamata värviga maaling paberile. Tulemuseks on tõmmise üksainus originaaleksemplar, kus oma osa mängib juhus. Kunstnik ei saa kontrollida, mismoodi hakkab värv pressi all käituma. Samuti võib tõmmisele tekkida ootamatuid lisakujundeid. Milles seisneb mono- ja diatüüpia erinevus? Monotüüpias jääb pilt mõjuma n-ö positiivis, kui kasutada fotograafia terminoloogiat. Diatüüpias jääb pilt mõjuma n-ö negatiivis. 1930. aastatel tekkis Kõrgemas kunstikoolis Pallas äkitselt eriline monotüüpia-vaimustus – see ühendas maalijaid ja graafikuid ning ärgitas eksperimenteerima tehnikatega. Hiljem on lametrükki ikka kasutatud, kuid moode ja trende järgimata.

Lumelangus
20. Märt Laarman Lumelangus 1942. Diatüüpia Km 26.5 x 20.5 cm (raamitud) Alghind 650 Viimane pakkumine 1 200 Haamrihind 1 200
Tütarlaps
21. Olga Terri Tütarlaps 1942-1944. Monotüüpia Km 23 x 17.5 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 2 800 Haamrihind 2 800

SÜSI, SEEPIA, PLIIATS, AKVARELL, PASTELL JA PABER

Kunstnik valib joonistamiseks-maalimiseks vahendid vastavalt oma ideedele, võimalustele ning soovitava joone iseloomule, olles enamasti ülitundlik ka joonistusvahendi ning paberi kvaliteedi suhtes. Iga originaaljoonistust on maailmas vaid üks eksemplar, mis tähendab, et teist sarnast ega tiraaži pole.

Süsi kasutatakse sageli joonistamise õppimisel ning see jätab mõnusa musta pehme laia joone, mida saab paberil hajutada. Söepilti tuleb keskmisest hoolikamalt hoida, et süsi ei määriks ega pudeneks. Valmispildil kasutatakse fiksatiivi.

Seepia on pruun värvaine, mida saadakse seepiast ehk tindikalast. Harilik pliiats ehk grafiit – siin on valik väga suur, sõltuvalt pliiatsite erinevast pehmus- või kõvaduseastmest ja grafiidi jämedusest. Kusjuures värvipliiatsid ei kuulu ainult lastele, neid kasutab ka kunstnik.

Akvarell ehk vesivärv on veepõhine kiiresti kuivav värv, mida maalitakse pintsliga ja millega saab luua sulanduvaid mahedaid pindu. Akvarelliga ümberkäimine nõuab tegelikult suuri oskusi ja vilumust, ehkki esmapilgul võib tunduda vastupidi.

Pastellid on pastelsete toonidega (mahedas koloriidis) kriidid, mida on ka erinevaid liike. Nii nagu süsi, kalduvad pastellid määrima ning nende puhul tuleks kasutada fiksatiivi. Sageli kombineeritakse erinevaid vahendeid omavahel, et saavutada huvitavam tulemus.

Seisev akt
22. Ott Kangilaski Seisev akt 1934. Süsi, paber Lm 52 x 36 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Pillimängijad
23. Kristjan Raud Pillimängijad 1930-1940ndad. Pliiats, paber Lm 18.4 x 9 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 2 600 Haamrihind 2 600
Akt
24. Ilmar Torn Akt 1950ndad. Süsi, paber Lm 57.5 x 42 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 500 Haamrihind 1 500
Mehed ja laevad
25. Uno Roosvalt Mehed ja laevad 1974. Süsi, seepia, paber Lm 88 x 64 cm (raamitud) Alghind 2 400 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Saaremaa rannal
26. Hugo Mitt Saaremaa rannal 1995. Pastell, paber Vm 32 x 48 cm (raamitud) Alghind 900 Viimane pakkumine 900 Haamrihind 900
Lamav akt lillas valguses
27. Paul Allik Lamav akt lillas valguses 1998. Tindipliiats, akvarell, paber Lm 30 x 40 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 1 200 Haamrihind 1 200
Lamav akt hallis valguses
28. Paul Allik Lamav akt hallis valguses 1999. Tindipliiats, akvarell, paber Lm 30 x 42 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -

TUŠŠ, PABER

Kui öelda välja tehnika „tušš, paber”, kangastub silme ette hiina või jaapani kalligraafiakunsti maailmaajaloo tipptase. Nendes kultuurides on nimetatud tehnika välja arendatud sajandite jooksul ülima peenuseni, pealegi ei paigutatud seda kultuuriliselt kuhugi perifeeriasse, vaid see on kuulunud kunstitraditsiooni tsentrisse. Sealses versioonis teostatakse tušimaali ülikvaliteetse pehme pintsliga, sarnanedes meie mõistes akvarelliga. Eesti kunstiajaloos tähendab „tušš, paber” aga sulejoonistust, olles seega lähedasem sulega kirjutamisele ja meie arusaamale kalligraafilisest kirjast, nii nagu seda hakkas alates 1940ndatest populariseerima Villu Toots.

Kui eesti kunstis leidub kedagi, kes oleks arendanud oma keskse tehnikana välja tušijoonistuse, siis tuleb viidata Tõnis Vindile. Ta oli mõistagi mõjutatud idamaade – hiina ja jaapani – kunstist. Tõnis Vint omakorda mõjutas nooremaid kunstnikke, kes tema ümber kogunesid. Käesolevas oksjoni valikus on üheks näiteks Mare Vindi isikupärane tušijoonistus. Ka Leonhard Lapin oli oma noorpõlves mõjutatud Tõnis Vindist, luues noorpõlves rea šikke tušijoonistuste sarju. Kuna tegemist on joonistustega, on igat originaaltööd maailmas vaid üks. Kohati on kunstnikud otsustanud täiendada monokroomset pilti värviga, lisades mustale tušile kas guaši või viltpliiatsit või akvarelli. 

Neli neidu
29. Voldemar Kangro-Pool Neli neidu 1919. Tušš, paber Lm 32 x 24 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 3 600 Haamrihind 3 600
Kompositsioon
30. Gori Kompositsioon 1918-1920. Tušš, paber Km 34.4 x 23.2 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 500 Haamrihind 1 500
Jõumehed
31. Gori Jõumehed 1920-1928. Tušš, akvarell, paber Vm 17.8 x 26 cm (raamitud) Alghind 2 700 Viimane pakkumine 2 700 Haamrihind 2 700
Kevad
32. Paul Liivak Kevad 1920-1930ndad. Tušš, paber Lm 32.6 x 37.2 cm (raamitud) Alghind 1 600 Viimane pakkumine 3 600 Haamrihind 3 600
Naine ja mees
33. Erich Pehap Naine ja mees 1960. Viltpliiats, akvarell, tušš, paber Vm 46.5 x 62 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 1 800 Haamrihind 1 800
Tallinn
34. Uno Roosvalt Tallinn 1965. Tušš, paber Lm 52.2 x 76.7 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Linnud
35. Mare Vint Linnud 1968. Tušš, guašš, paber Km 36 x 35 cm (raamitud) Alghind 2 300 Viimane pakkumine 2 300 Haamrihind 2 300
Rist XII
36. Leonhard Lapin Rist XII 1977. Tušš, paber Km 42 x 40 cm (raamitud) Alghind 4 900 Viimane pakkumine 7 800 Haamrihind 7 800
Joonistus II
37. Jüri Palm Joonistus II 1977. Tušš, paber (kleebitud papile) Km 35.8 x 35.8 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Ringikujuline
38. Jüri Palm Ringikujuline 1977. Tušš, paber (kleebitud papile) Km 36 x 36 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 4 800 Haamrihind 4 800
Tempel
39. Illimar Paul Tempel 1978-1979. Tušš, paber Km 56 x 57.2 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 2 800 Haamrihind 2 800
Kevad
40. Tõnis Vint Kevad 1982. Tušš, paber Km 24 x 22 cm (raamitud) Alghind 1 800 Viimane pakkumine 1 800 Haamrihind 1 800

EDUARD WIIRALT

Eduard Wiiralti (1898-1954) erandlikkust eesti kunstis ja eriti graafikakunstis näitab juba kooli-ajast peale see, et ta oli kunstikool Pallase esimese lennu lõpetaja ning talle anti Pallase kogu järgneva tegutsemisaja jooksul õppejõudude poolt ainsa üliõpilasena kõige kõrgem hinne. Seega pidasid kaaskunstnikud Wiiraltit mõneti andekuse ja kunstnikuks-olemise etaloniks, milleni ükski järgmine sõdadevahelise Pallase lõpetaja ei ulatunud. 

Wiiralt elas suure osa oma aktiivsest kunstniku-elust Euroopa metropolides, saades tundma elu kõikvõimalikke äärmusi, mis kajastub tema kunstis. Kaasaegsed on imestusega meenutanud, et Wiiralt isegi ei vajanud peeneid töövahendeid, vaid talle piisas taskus olevast naelast, et hakata metallplaati graveerima ja suurepäraseid graafilisi lehti looma. Boheemlus sobis Pariisi vaimulaadiga. Kunstnik valdas nõtkelt väga erinevaid graafikatehnikaid, mida näitab ka siinne oksjonivalik.   

Tänapäeva reaalajas osaleb Wiiralt aga eesti kunstielus temanimelise graafikapreemia kaudu. HAUS galerii oksjoni ajal toimub 12. oktoobrist kuni 9. novembrini 2022 ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154) Wiiralti preemia konkurss-näitus 41 graafiku töödega – see on iga-aastane ettevõtmine, et motiveerida praegu tegutsevaid graafikuid ja luua kunstitegemisse lisapõnevuse momenti. 

Kunstnik ja modell
41. Eduard Wiiralt Kunstnik ja modell 1926. Pliiats, paber Lm 37.7 x 24.2 cm (raamitud) Alghind 8 900 Viimane pakkumine 15 600 Haamrihind 15 600
Illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest”
42. Eduard Wiiralt Illustratsioon F. Mauriaci teosele „Lisa Bossuet’ traktaadile himurusest” 1928. Ofort, akvatinta Plm 11.2 x 7.2 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine - Haamrihind -
Museoloogiline pealkiri: Neegri pea
43. Eduard Wiiralt Museoloogiline pealkiri: Neegri pea 1933. Värviline puugravüür 21.5 x 16 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Lapsed
44. Eduard Wiiralt Lapsed 1937. Linoolsügavtrükk Plm 24.5 x 24.7 cm (raamitud) Alghind 2 800 Viimane pakkumine 4 200 Haamrihind 4 200
Arkeia
45. Eduard Wiiralt Arkeia 1938. Kuivnõel Plm 24.1 x 47.8 cm (raamitud) Alghind 5 700 Viimane pakkumine 5 700 Haamrihind 5 700
Tiiger kassiga
46. Eduard Wiiralt Tiiger kassiga 1937-1950. Pehmelakk, kuivnõel Plm 29.8 x 39.5 cm (raamitud) Alghind 7 800 Viimane pakkumine 23 200 Haamrihind 23 200
Kaameli pea
47. Eduard Wiiralt Kaameli pea 1938-1950. Pehmelakk, akvatinta Plm 39.3 x 30.4 cm (raamitud) Alghind 3 900 Viimane pakkumine 8 400 Haamrihind 8 400
Noor araablane
48. Eduard Wiiralt Noor araablane 1940. Metsotinto Plm 23.8 x 24.5 cm (raamitud) Alghind 2 900 Viimane pakkumine 5 000 Haamrihind 5 000
Lamav akt kanepiriidel (II seisund)
49. Eduard Wiiralt Lamav akt kanepiriidel (II seisund) 1947. Puugravüür Plm 20 x 26.2 cm (raamitud) Alghind 4 300 Viimane pakkumine 4 300 Haamrihind 4 300

PUUGRAVÜÜR, PUULÕIGE

Sajanditevanune auväärne graafikatehnika liigitub kõrgtrüki valdkonda. Kunstnik uuristab puidupinda pildi ning paberile trükitakse kõrgematele osadele kantud värv. Tehnika võimaldab üldistatumat või isegi rangemat joonekäsitlust, seega kui on soovi peenemaid detaile välja tuua, tuleb valida mõni teine graafikatehnika. Veel peab teadma, et plaadilt trükitakse teos paberile peegelpildis. Professionaalne kunstnik arvestab sellega, et kui tal on vaja fotograafilises mõttes adekvaatset kujutust, tuleb puuplaadile uuristada teos juba ette peegelpildis, et see trükkimisel jääks lõpptulemusena õigetpidi. Märkus puudutab ka teisi graafika trükitehnikaid. 

Kontsert
50. Ott Kangilaski Kontsert 1938. Puugravüür Km 20.5 x 15.3 cm (raamitud) Alghind 500 Viimane pakkumine 550 Haamrihind 550
Tallinna Raekoda
51. Johann Naha Tallinna Raekoda 1942. Puulõige Km 43 x 32 cm (raamitud) Alghind 1 050 Viimane pakkumine 1 400 Haamrihind 1 400
Laul
52. Ilmar Torn Laul 1966. Puulõige Km 46 x 41.3 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine 950 Haamrihind 950
(müüdud)Kaks modelli II
53. Agu Pilt Kaks modelli II 1985-1989. Kõrgtrükk Km 27.5 x 26.8 cm (raamitud) Alghind Viimane pakkumine - Haamrihind -

GRAAFIKA TÖÖKODA KUI ERIALA SÜDA

Graafika loomine meenutab veidike tööstuslikku tootmist. Selleks on reeglina vaja presse, spetsialiseeritud tööriistu, keemilisi vedelikke ja erivahendeid. Need on enamasti kallid ja rasked (graafikapress kaalub tonne), mistõttu on kodustes tingimustes kogu tööriistakotti võimatu pidada. Seetõttu tegutsevad graafikud vastavates töökodades, kus vajalik varustus on juba ees ootamas. Pealegi töötab seal meister, kes on spetsialiseerunud erinevate graafikatehnikate valdamisele ja kes on kunstniku ideede perfektsel teostamisel n-ö võtmeisik. Meister jääb graafika valmimisel sageli n-ö nähtamatuks taustajõuks, kelle nime graafilisele lehele ei kirjutata. Siiski oli hilisnõukogude ajal paljudele teada erakordselt armastatud legendaarne meister Voldemar Kann (1919-2010). Ka tänapäeval toimib litograafia meistrina sama legendaarne kunstnik Jaak Visnap. 

Töökoja tõttu erineb graafikute enesetunnetus ja tööstiil suuresti maalijate omast. Kui maalija on oma ateljees määratud viibima üksi, vastamisi valge lõuendi ja oma ideedega, siis graafikud on ühise töökoja tõttu väga seltskondlik rahvas. Et oma ideed parimal viisil teostatud saada, tuleb suhelda meistriga ja teiste graafikutega, ja nii tekib hoogne seltskondlik läbikäimine, kus olulisel kohal sünnipäevapeod ja üksteise kiitmine. Suhtlemise kaudu kujunevad välja ka graafikale spetsialiseerunud kunstikriitikud ja ajaloolased, nii on olnud eesti kaasaegse graafika suur kaitsja olnud kunstiteadlane Jüri Hain (1941-2022). 

Aga kuuldavasti käib töökojas ka uute eritehniliste võtete salajane leiutamine, et viia eriala edasi ning eristuda kõigist teistest. Väljaspoolseisjale võib see meenutada koogiretseptide arendust, mida ju ka hoitakse konfidentsiaalsena. Graafikat iseloomustab reeglina tiražeeritus, mistõttu lehele on märgitud tiraaži number ja tõmmise number. Iga tõmmis on hoolega dokumenteeritud ja  üle loetud. 

Pikki aastakümneid asus eesti graafikute töökoda Kunstihoone sisehoovis. Kuna käesoleval 2022. aastal plaanitakse Kunstihoone põhjalikku remonti, renoveerimist ja juurdeehitust, pidid graafikud aastakümneid sissetöötatud ruumiga juba varakult hüvasti jätma. Septembris 2022 avati uus töökoda ARS-i ruumides Pärnu maanteel. Seda võimaldab eriala ühendus Eesti Kunstnike Liit. Uuel töökojal on koduleht aadressiga https://www.graafika.ee ning graafikute siseringi suursündmus leidis kajastamist isegi peavoolu kultuurimeedias:

Galerii: ARS-i kunstilinnakus avati Graafikakoda ja uus GÜ galerii https://kultuur.err.ee/1608727330/galerii-ars-i-kunstilinnakus-avati-graafikakoda-ja-uus-gu-galerii

Ülevaates mainitakse, et kohapeal näidati filmi "Trükivärviline seltskond", kus meenutasid noorpõlve kõrgetasemelist graafika- ja seltsielu mitmed epohhi võtmetegelased: Jüri Hain, Evi Tihemets, Kaisa Puustak, Enno Ootsing, Marje Üksine, Loit Jõekalda ja Uku Kann.

Nüüdseks on peale kasvanud uus põlvkond graafikuid, kellel teistsugused pilditeemad ja tehnikad, samuti lähenemine graafikale. See tähendab, et graafika osutub nüüdiskunstis üheks väljendusvõimaluseks mitmete erinevate kunstitehnikate seas ega ole enam üks ja ainus eesmärk iseeneses nagu modernistliku kunsti perioodil.  

Mapp
54. Erinevad autorid Mapp "Eesti graafika" 1972. Graafika Lm 45.5 x 40 cm (raamimata) Alghind 3 200 Viimane pakkumine - Haamrihind -

LITOGRAAFIA

Litograafiatehnikal on eesti kunstiväljal eriliselt vedanud – kaks Pärnust tulnud kunstnikku Jaak Visnap ja Kadri Alesmaa-Visnap asutasid Eesti Litograafiakeskuse, mille keskmes on ajalooline, tonne kaaluv trükipress ning unikaalsed litokivid. Kunstnikud valdavad ka ajaloolisi museaalseid materjale litograafiast. Nüüdisgraafika kontekstis on tekkiud üsna unikaalne ja mõneti luksuslik, isegi unikaalne institutsioon, mille sarnaseid pole maailmas palju. 

Jaak Visnap kui loovkunstnik ja litograafiameister on aktiivselt propageerinud litograafiat nii kunstnike kui ka publiku seas, väljastades muuhulgas rea videosid, mille kaudu saab aimu selle graafikatehnika keerukast valmimisprotsessist. Siin on näitena üks video August Künnapu lito „Kass korvis” valmimisprotsessist koos kunstniku enda jutuga (pikkus 4 min 19 sek): https://www.youtube.com/watch?v=PTen0-j-WGM Iga värv tuleb lehele pressida eraldi, nii mitu värvi, nii mitu trükikorda. Ja sama protsessi läbib iga leht, vastavalt tiraaži suurusele. Tegemist on aeganõudva täppistööga. 

Ajalooliselt kasutati litograafiat trükimaterjalide (näiteks nootide) paljundamiseks. Tänapäeval on selleks muu tehnoloogia. Kuna litograafia valmimine nõuab suurt füüsilist jõudu ja kannatust, vajab selle tehnika elushoidmine siiski ka heas mõttes fanatismi ja pealehakkamist. 

Tsirkus
55. Endel Kõks Tsirkus 1972. Offset-litograafia Km 39.5 x 32.7 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 1 200 Haamrihind 1 200
Linnupesa
56. Mare Vint Linnupesa 1973. Litograafia Km 29 x 28.4 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine 1 400 Haamrihind 1 400
Lõvid
57. Jüri Arrak Lõvid 1981. Litograafia Km 32.7 x 44.7 cm (raamitud) Alghind 1 000 Viimane pakkumine 4 500 Haamrihind 4 500
Maskis lind
58. Jüri Arrak Maskis lind 1983. Litograafia Km 42.2 x 33 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 2 500 Haamrihind 2 500
Lend
59. Jüri Arrak Lend 1983. Litograafia Km 42 x 32 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 8 300 Haamrihind 8 300
Naised VI
60. Evald Okas Naised VI 1989. Litograafia Km 47.5 x 69.5 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 1 600 Haamrihind 1 600
Tuntud daamid
61. Alo Hoidre Tuntud daamid 1989. Värviline litograafia Km 52.5 x 77.5 cm (raamitud) Alghind 1 400 Viimane pakkumine 5 600 Haamrihind 5 600
Õhtune natüürmort IV
62. Marje Üksine Õhtune natüürmort IV 1990. Värviline litograafia Km 35 x 38.8 cm (raamitud) Alghind 700 Viimane pakkumine 750 Haamrihind 750
Üks joon
63. Leonhard Lapin Üks joon 2018. Litograafia Lm 70 x 100 cm (raamitud) Alghind 1 500 Viimane pakkumine 1 500 Haamrihind 1 500

SIIDITRÜKK EHK SERIGRAAFIA

Siiditrükk ehk serigraafia kuulub lametrüki tehnikate hulka, mida kasutatakse palju ka väljaspool kunsti – igapäevaste vajaduste katmiseks. Värv pressitakse läbi võrgu aluspaberile või -kangale või esemele ja tulemuseks on pilt, mis on vastupidav ja selgete kontuuridega. Siiditrükk kuulub kunstiajaloos kokku 1960. aastate Ameerika popkunstiga, kui toona labaseks ja kommertslikuks peetavat trükitehnikat hakkas massiivselt kasutama Andy Warhol. See tõmbas teistegi kunstnike tähelepanu siiditrüki võimalustele ning vastav trend jõudis sealtkaudu eesti kunsti. Eesti enda n-ö popkunstnikest on siiditrükki ehk serigraafiat viljelenud eri aastakümnetel Malle Leis ja Leonhard Lapin. Eriti on Malle Leisi looming tugevalt seostatav just serigraafiaga.

Börsi käik
64. Aleksander Peek Börsi käik 1968. Siiditrükk Km 44.5 x 34.7 cm (raamitud) Alghind 600 Viimane pakkumine 900 Haamrihind 900
Lilled XLV
65. Malle Leis Lilled XLV 1977. Serigraafia Km 52 x 52 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 2 600 Haamrihind 2 600
Üle metsa ja maa III
66. Malle Leis Üle metsa ja maa III 1989. Serigraafia Km 53 x 53.2 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 1 700 Haamrihind 1 700

LINOOLLÕIGE

Kui pidada graafikat kõrgklassi traditsioonilisi väärtusi kandvaks spetsialiteediks, võib linoollõige tunduda alaväärtusliku tehnikana. Puu või metalli asemel on siin kasutusel ikkagi odav põrandakatte materjal linoleum, liiga armastatud töövahend kunstikoolides ja amatööride hulgas. Nagu ikka, saavad suhtumist muuta kuulsad ja uuenduslikud kunstnikud. Linoollõiget hakkasid meelsasti kasutama 20. sajandi alguse saksa ekspressionistid rühmitusest Die Brücke ning Pariisi avangardkunstnikud Pablo Picasso ja Henri Matisse. Tänapäeval tundub linoollõige võistlevat välja isegi traditsioonilise puulõike. Kunst ise on muutunud, nagu ka inimene, kes seda kunsti loob või tarbib. 

Linoollõige ja puulõige on olulisimad kõrgtrüki tehnikad. See tähendab, et värvi trükkimine paberile toimub linoleumisse uuristatud pildi kõrgematele osadele kantud värvi abil. Sarnaselt puulõikele ei võimalda ka linoollõige ülipeente detailide esiletoomist, tulemus jääb pigem üldistav ja veidi rohmakas. Eesti kunstis on olnud vähemalt üks ülimeisterlik linnoollõike tehnika valdaja – Tartus elanud maalikunstnik ja graafik Peeter Allik. Ta kombineeris kohati oma linoollõiget xerox’i suurendusaparaadiga, mille tulemusena sai väiksemaformaadilise linoollõike lehe põhjal luua monumentaalkunstiteose, tervet seina katva A4 lehtedest pannoo. Seda võiks nimetada innovatsiooniks. 

Otepää
67. Paul Liivak Otepää 1933-1934. Linoollõige Km 25.7 x 27.5 cm (raamitud) Alghind 500 Viimane pakkumine 1 300 Haamrihind 1 300
Õhtu Tartus
68. Ernst Tiido Õhtu Tartus 1947. Värviline linoollõige Km 24.3 x 29 cm (raamitud) Alghind 600 Viimane pakkumine 600 Haamrihind 600
Tüdrukud
69. Herald Eelma Tüdrukud 1969. Linoollõige Km 47.7 x 41 cm (raamitud) Alghind 950 Viimane pakkumine 2 000 Haamrihind 2 000
NATO
70. Peeter Allik NATO 1996. Linoollõige Km 51.2 x 76.3 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 1 300 Haamrihind 1 300
Lõhenemine
71. Peeter Mudist Lõhenemine 2005. Linoollõige, punane paber Km 25 x 30.2 cm (raamimata) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 2 800 Haamrihind 2 800
Naine pükstes
72. Peeter Mudist Naine pükstes 2005. Linoollõige, sinine paber Km 30.6 x 20.4 cm (raamitud) Alghind 1 200 Viimane pakkumine 2 200 Haamrihind 2 200
Rahvuskehand
73. Peeter Allik Rahvuskehand 2013-2015. Linoollõige Km 50 x 75 cm (raamitud) Alghind 1 300 Viimane pakkumine 1 600 Haamrihind 1 600

SÖÖVITUS JA AKVATINTA

Paljud kunstnikud kasutavad oma graafikatehnika nimetamisel sõna “söövitus”. Nüüd oleme huvitavas terminoloogilises olukorras, sest söövitus on tegelikult katustermin, mis sisuliselt tähendab oforti. Prantsuse keelest tulenev „ofort” (eau-forte) on meil kodunenud termin. Inglise keeles on kasutusel aga “etching”, mida samuti tõlgitakse ofordina. Kas on mõtet juurutada eesti keeles „uudset tehnikat” nimega „etsing”, nagu interneti avarustes püütakse? Akvatinta on söövituse variatsioon, eristudes teatavate töövõtetega. Sageli kombineerivad kunstnikud erinevaid töövõtteid. Söövituse kui graafikatehnika kunstiajalooline pärand on erakordselt suur, alates renessansimeistritest ja Rembrandtist kuni 20. sajandi kubistide ja teiste uuendajateni.