Nikolai Kull

All paremal: N Kull

Nikolai Kulli võib kahtlusteta nimetada Tallinna vanalinnavaadete suurmeistriks. Kunstihariduse omandas ta Tallinnas K. Hartmanni ja A. Laikmaa juures ning Pallases N. Triigi ateljees. Teda on peetud peamiselt uusasjalikus laadis hallika koloriidiga linna- ja sadamamotiivide isikupäraseks jäädvustajaks. Vaatamata Kulli mitmekülgsetele õpingutele lisaks Helsingis ja Saksamaal, ei langenud ta ühegi selgelt määratletava kunstisuuna mõju alla. Tema loomingus püsisid alati kaks pealtnäha vastandlikku soovi: iha tõetruu maalimislaadi järele ning tahe rikkuda sedasama tõetruudust kunstniku oma lähenemisega. Kulli vaade Tallinna raekoja platsile, kus on veel vaekoda, on elav, erinedes mõnetigi kunstniku staatilisematest linnavaadetest. Siin on inimesi ja liikumist ja elu, kullilikult paekivise pinnakäsitluse foonil. Ülevalt alla kriipiv pintslijoon ja tihe värvikiht loovad maalile reljeefse struktuuri ning seda lähemalt vaadates võib tajuda otsekui linnamüüride puudutust. Ajalooliselt Tallinna lugu edasiandev töö on imposantne ja Kulli tavapärastest formaatidest suurem ning meeleoludelt läbitöötatum, linnarütmidesse haarav ja mõtlemapanev – mis asju need inimesed tollases Tallinna talves seal raekoja platsil ajasid ja kes nad kõik olid?