„Tartu motiiv“ kuulub selgelt omasse aega: ta saigi valmida ainult 1945. aastal, mitte varem ega ka mitte hiljem. Mõned aastad enne seda oleks Tartu motiiv tähendanud ilmselt veel püsivat Kivisilda, Jaani kirikut ja ülikooli peahoonet. Mõned aastad hiljem oleks pidanud Tiido motiiviks valima hoogtöö korras kerkiva uuselamurajooni. Ent 1945. aastal oli linn ajaloo tunnistajaks. Seetõttu on see töö ka niivõrd harukordne ja huvitav: töö esiplaanil on nukrad varemed, 1945. aasta tummad märgid. Lehe keskmes ei ole midagi pidulikku, vaid lihtne tume sein, mis lisab tööle ähvardavust ning salapära korraga. Tiido ei muutu siiski traagikuks, kuivnõelaga on ootamatult saavutatud vormide pehmus ja sulavus, mis tasakaalustab motiivi mahajäetust ning pakub pigem mõtisklust kui nutulaulu.