Alfred Hirv
(1880 - 1918)
Natüürmort laternaga. 1900-1910
Akvarell. lm 63.7 x 51 cm (raamitud)
hind 5 500
All vasakul: А. Гирвъ.
Petseris talumehe pojana sündinud Eesti kunstniku Alfred Hirve peamised õpi- ning loominguaastad möödusid 20. sajandi alguses ka eestlaste „pealinnaks“kujunenud Peterburis. Hirv õppis sealses Stieglitzi Kunsttööstuskoolis, jätkates Rooma Kunstiakadeemias ja kunstikoolis Münchenis. Pärast õppereise Pariisi ning Hispaaniasse algab Hirve kõrgaeg (1907-1910), mil valmivad kunstniku kõige olulisemad tööd. Just sellest perioodist pärineb ka oksjoniteos, kuuludes vaieldamatult tuntuimasse Alfred Hirve loomingužanrisse, natüürmorti. Just natüürmortides avaldus selgeimalt Hirve püüd tehnilise täiuslikkuse järele: valguse-varju uurimine, detailitruudus, ruumi sügavuse ja illusoorsuse peegeldamine, atmosfääri edasiandmine. Kindlasti tuleb tähele panna Hirve meelismotiivide – viinamarjad, punutud korv, pudel – meisterlikku kujutamist ning tema haruldaselt mahlakat ning varjunditerikast värvikasutust. Hirv, kelle viiulimängu ja peent muusikalist taju meenutas hiljem Kristjan Raud, mängib oma loomingus värvinootidel, ent teeb seda viisil, mis muudab õigustatuks kunstiteadlaste arvamuse, mille kohaselt leidus talle vaevalt sajandialguse Peterburis natüürmordi alal võrdseid kunstnikke.
Petseris talumehe pojana sündinud Eesti kunstniku Alfred Hirve peamised õpi- ning loominguaastad möödusid 20. sajandi alguses ka eestlaste „pealinnaks“kujunenud Peterburis. Hirv õppis sealses Stieglitzi Kunsttööstuskoolis, jätkates Rooma Kunstiakadeemias ja kunstikoolis Münchenis. Pärast õppereise Pariisi ning Hispaaniasse algab Hirve kõrgaeg (1907-1910), mil valmivad kunstniku kõige olulisemad tööd. Just sellest perioodist pärineb ka oksjoniteos, kuuludes vaieldamatult tuntuimasse Alfred Hirve loomingužanrisse, natüürmorti. Just natüürmortides avaldus selgeimalt Hirve püüd tehnilise täiuslikkuse järele: valguse-varju uurimine, detailitruudus, ruumi sügavuse ja illusoorsuse peegeldamine, atmosfääri edasiandmine. Kindlasti tuleb tähele panna Hirve meelismotiivide – viinamarjad, punutud korv, pudel – meisterlikku kujutamist ning tema haruldaselt mahlakat ning varjunditerikast värvikasutust. Hirv, kelle viiulimängu ja peent muusikalist taju meenutas hiljem Kristjan Raud, mängib oma loomingus värvinootidel, ent teeb seda viisil, mis muudab õigustatuks kunstiteadlaste arvamuse, mille kohaselt leidus talle vaevalt sajandialguse Peterburis natüürmordi alal võrdseid kunstnikke.