Konrad Mägi on eesti kunsti suurkuju. Enim 20. sajandi alguse Euroopa kunsti moodsaid suundi edasi arendanud ja neid tõeliselt isikupäraselt käsitlenud kunstnik, kes on leidnud rahvusvahelist tähelepanu. Kunstialased algteadmised sai Mägi Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursuselt. Jätkuks vabakuulajana tollases mõjukas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis ja täiendas end J. Goldblatti ateljees. Mägi reisis palju. Otsis ennast ja maailma. Veetis 1906. aasta suve Ahvenamaal koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga ning sama aasta sügisest õppis juba Soome Kunstiühingu koolis. Unistava ja andekana jätkas Mägi 1907. aastal õpinguid Pariisis, elades 1908–1910 Norras, pöördudes siis tagasi Pariisi. 1912. aastal tuli ta Eestisse, kus töötas joonistusõpetajana ja pidas ateljeestuudiot. Mägi osales kunstiühingu ja kunstikool Pallase asutamises, olles ka selle esimene juhataja. Kunstniku loomingus kajastuvad tema ohtrad reisid mööda Euroopat – Berliin, München, Rooma, Capri, Veneetsia, Oberstdorf, Schwartzwald.
Oberstdorfiga päädis Konrad Mäe 1921. aasta sügisel alanud reis läbi Saksamaa Itaaliasse, kust kunstnik tõi kaasa joonistusi, õli- ja akvarelletüüde ning kohapeal lõpetatud maale. Kui mitmeid Itaalia-ainelisi töid maalis ta hiljem oma Tartu ateljees edasi siis vastupidiselt Oberstdorfi-teemalised tööd olid vahetutena peaaegu kõik valminud kohapeal. Värskelt jääb siin kõlama maali elegants, kõrgusesse pürgiva loodusmeeleolu tabamine ning laitmatu kompositsioonitunnetus, selle pealtnäha pretensioonitu ent nii igavikulisena mõjuva motiivi jäädvustamisel – kirik helendamas üle maaliperspektiivi, kust tänase vaataja kõrvugi kostab lummav kellakõla.