Anatoli Kaigorodov
(1878–1945)
Heiastus. 1935
tempera, paber. vm 45.5 x 60.5 cm (raamimata)
hind 4 300 (müüdud)
All vasakul: A. Kaigorodoff 35
Anatoli Kaigorodov sündis küll Peterburis, kuid hilisem seotus Eestiga on temast vaieldamatult teinud siinsesse kunstikogukonda kuulunud looja. Vene päritolu on andnud Kaigorodovi teostele eelise maailma kunstiturul, kus tema maalide hinnad on küündinud kümnetesse tuhandetesse. Vene emotsioon ja pigem põhjamaiselt vaoshoitud Eesti on mõlemad jätnud Kaigorodovi loomingusse võluva jälje. Pärast revolutsiooni Eestisse asunud Kaigorodov oli juba küps mitte ainult Venemaal, vaid ka välisriikides oma teostega esinenud kunstnik. Teda võis pidada vene 20. sajandi alguse lopsaka vabaõhumaali markantseks esindajaks, kelle laadil oli veel sajandi algul valitsenud juugendliku stilisatsiooni jälgi. Kaigorodovil oli Tallinnas populaarne kunstistuudio just baltisakslaste seas, kes olid ka tema menuka loomingu ostjad. Kunstnik innustus Eesti metsadest, põhjarannikust ja Peipsi-äärsest, kuid ilmselt ei suutnud need motiivid summutada igatsust Põhja-Venemaa laante ja jõgede ning kirikute-kloostrite järele, mida vene maalijad on alates 19. sajandi lõpust nii palju kujutanud. Seda tõendab käesolev sümbolistlik maastiku heiastus otsekui lõhenenud taevaga, mille peegeldus jõel kujutab kuldsete kuplitega kirikut. Kunstniku senituntud Eesti-perioodi loomingus on see nägemuslik teos vaieldamatult erandlik. Kaigorodov suri 1945. aastal Salzburgi lähedal Mondsees.
Anatoli Kaigorodov sündis küll Peterburis, kuid hilisem seotus Eestiga on temast vaieldamatult teinud siinsesse kunstikogukonda kuulunud looja. Vene päritolu on andnud Kaigorodovi teostele eelise maailma kunstiturul, kus tema maalide hinnad on küündinud kümnetesse tuhandetesse. Vene emotsioon ja pigem põhjamaiselt vaoshoitud Eesti on mõlemad jätnud Kaigorodovi loomingusse võluva jälje. Pärast revolutsiooni Eestisse asunud Kaigorodov oli juba küps mitte ainult Venemaal, vaid ka välisriikides oma teostega esinenud kunstnik. Teda võis pidada vene 20. sajandi alguse lopsaka vabaõhumaali markantseks esindajaks, kelle laadil oli veel sajandi algul valitsenud juugendliku stilisatsiooni jälgi. Kaigorodovil oli Tallinnas populaarne kunstistuudio just baltisakslaste seas, kes olid ka tema menuka loomingu ostjad. Kunstnik innustus Eesti metsadest, põhjarannikust ja Peipsi-äärsest, kuid ilmselt ei suutnud need motiivid summutada igatsust Põhja-Venemaa laante ja jõgede ning kirikute-kloostrite järele, mida vene maalijad on alates 19. sajandi lõpust nii palju kujutanud. Seda tõendab käesolev sümbolistlik maastiku heiastus otsekui lõhenenud taevaga, mille peegeldus jõel kujutab kuldsete kuplitega kirikut. Kunstniku senituntud Eesti-perioodi loomingus on see nägemuslik teos vaieldamatult erandlik. Kaigorodov suri 1945. aastal Salzburgi lähedal Mondsees.