Noorena tuberkuloosi surnud Aarne Miikmaa kunstiline pärand on siiani korralikult läbi uurimata. Eesti muuseumiteski on vaid paarkümmend Miikmaa maali − portreid ning maastikuvaateid. Hiiumaal sündinuna siirdus ta hiljem mandrile, kus õppis Ants Laikmaa juures ning hiljem Ado Vabbe käe all "Pallases", kuid sidemed saarega säilisid. Pärast "Pallase" lõpetamist elas Miikmaa nii Tartus kui reisis meremehena. 1940. aastal elas ta püsivamalt siiski Tartus, olles sealse kunstimuuseumi juhataja, kuid halvenev tervis sundis teda juba 1941. aasta suvel haiglasse. Kuna Miikmaa lahkus 1942. aasta esimestel päevadel, võib see olla tema üks viimaseid maale. Kunstnik on kujutanud võrgukuuri Kärdla lähistel (vt: Aarne Miikmaa 1969. aasta näituse kataloog, Tartu Riiklik Kunstimuuseum). Maali huvitavaimaks osaks on aga Miikmaa käsitlus sellest motiivist. Pildi alumisel poolel on Miikmaa fokusseerinud tähelepanu pintslikirjale ja värvidele, need segunevad ja moodustavad sadu väikeseid üleminekuid. Ülemise poole on Miikmaa avanud, näeme taevast ning avarusi, eriti pildi vasakus servas. Romantilise natuurina on Miikmaa otsinud kogemust, mis paneks unustama nii ühiskondlikke kui isiklikke raskeid aegu.