Studio 22

Kunsti tegemine on vaimne vajadus. Loomulik nagu hingamine, millele eraldi ei mõtle. Oled ja lased endast läbi ringelda selle, mida antakse. Kuid erinevalt hingamisest peab ideid veidi kinni hoidma. Neid vähem või kauem laagerdama selles keerulises tervikus, mis sa oled. Kõigis neis kambrites, mida eraldavad vaid läbikumavast paberist hääletud lükanduksed. Siis istud maha ja hakkad peale. Edasi aitab tekkiv pilt ise, magadeski töötav aju ja intuitsioon, tänu millele ükski idee ei teostu täpselt algsel kujul. See on vaimustav asjade käik. Sa üllatad iseennast, kes sa ometi justkui teadsid, mida teed. Või on see vihje kaasautorilt? Kõrgemalt on ju parem ülevaade.