Anatoli Kaigorodov
(1878–1945)
Rannik. 1920ndad
Tempera, papp. 38.5 x 52.5 cm (raamitud)
hind 6 500
All vasakul: A.Kaigorodoff
Anatoli Kaigorodov on ühe vene märgiliseima kunstniku aga ka arheoloogi, filosoofi, publitsisti ja ühiskonnategelase ning mitmekordse Nobeli rahuauhinna kandidaadi Nikolai Roerichi kaasaegne, sündinud vaid 4 sügist hiljem 1878. aastal. Just seda Kaigorodovi maastikku vaadates meenuvad Roerichi sügavalt meditatiivsete maalide mäed ja kaugused. Küllap ühendas tollaseid loojaid alateadlikult üks mõtteruum. Selgelt ja väljapeetult on Kaigorodov siin keskendunud vormi puhtusele, joonele, mis maalib nähtavaks pigem maastiku rütmid kui detailid, kannab edasi tunnet, mis on kunstnikku selle vaate juures paelunud. Kaigorodov kujutab siin üht sügavalt eksistentsiaalse maailmatunnetusega paika, milleks inspireeris teda Utria rannik. Mõistagi on teoses tunda ka vene koolkonna emotsionaalset, kaasahaaravat käekirja ning kunstnikule nii omast juugendi järelkaja. Kaigorodov lõpetas 1903. aastal küll Peterburi ülikooli õigusteaduskonna, ent kunst oli tema tõeline kutsumus, ta oli vabakuulaja A. Stieglitzi Kunsttööstuskoolis ja Peterburi Kunstiakadeemias, töötas hiljem kunstnikuna Münchenis ja Pariisis. Eestisse asus Kaigorodov 1918. aastal pidades siin tuntud ja edukat maalistuudiot, olles selleks ajaks juba rahvusvaheliselt esinenud kunstnik ning vene 20. sajandi alguse vabaõhumaali märkimismisväärne esindaja. (P. Ausman)
Anatoli Kaigorodov on ühe vene märgiliseima kunstniku aga ka arheoloogi, filosoofi, publitsisti ja ühiskonnategelase ning mitmekordse Nobeli rahuauhinna kandidaadi Nikolai Roerichi kaasaegne, sündinud vaid 4 sügist hiljem 1878. aastal. Just seda Kaigorodovi maastikku vaadates meenuvad Roerichi sügavalt meditatiivsete maalide mäed ja kaugused. Küllap ühendas tollaseid loojaid alateadlikult üks mõtteruum. Selgelt ja väljapeetult on Kaigorodov siin keskendunud vormi puhtusele, joonele, mis maalib nähtavaks pigem maastiku rütmid kui detailid, kannab edasi tunnet, mis on kunstnikku selle vaate juures paelunud. Kaigorodov kujutab siin üht sügavalt eksistentsiaalse maailmatunnetusega paika, milleks inspireeris teda Utria rannik. Mõistagi on teoses tunda ka vene koolkonna emotsionaalset, kaasahaaravat käekirja ning kunstnikule nii omast juugendi järelkaja. Kaigorodov lõpetas 1903. aastal küll Peterburi ülikooli õigusteaduskonna, ent kunst oli tema tõeline kutsumus, ta oli vabakuulaja A. Stieglitzi Kunsttööstuskoolis ja Peterburi Kunstiakadeemias, töötas hiljem kunstnikuna Münchenis ja Pariisis. Eestisse asus Kaigorodov 1918. aastal pidades siin tuntud ja edukat maalistuudiot, olles selleks ajaks juba rahvusvaheliselt esinenud kunstnik ning vene 20. sajandi alguse vabaõhumaali märkimismisväärne esindaja. (P. Ausman)