Sirje Runge

All paremal: sir

Sirje Runge sisenes kunstimaailma sellesama avangardse põlvkonnaga, mis liikus 1960ndate aastate tuules juba hoopis teises suunas, kui tollane kunst valdavalt oli. Geomeetrilised joonistused ja akvarellid, struktureeritud ideede maailm, kunstniku isiklike mõttemaastike arhitektuur ja märgisümboolika oli see, millega Runge varast, just 1970ndate aastate loomingut võiks mäletada. Hilisem Runge on pigem õhustike ja aimduste maalija. Sirje Runge lõpetas 1975 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi disaini erialal, saades tuntuks eelkõige kujutavas kunstis. Runge liikus oma teoste struktureeritud kompositsioone pidi viimaks täieliku minimalismini, seda nii tööde värvilahenduste kui motiivide valikus. Praegu Runge enam ei maali ja suur osa tema varasemast loomingustki on muuseumite kogudes. See töö siin käsitleb kaemusi Runge valguse ja varjude perioodist, kust aimdub nostalgilist geomeetriat siiski, mis lahustub maaliruumi maagilises kiirguses muutudes üheks võimalikuks visuaalseks metafooriks universumile. (P. Ausman)