Konrad Mägi

All paremal: K Mägi

Konrad Mägi haruldane töö on pärit ilmselt perioodist, mil ta töötas peamiselt Lõuna-Eestis. Siiani on teada sama motiiviga loodud Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonis olev maal “Maastik” (1915-1916), mis on praegu eksponeeritud Norras Lillehammeris suurel Konrad Mägi ülevaatenäitusel.
Käesolev töö on ilmselt muuseumi kogus oleva maali edasiarendus. Viimistletumad pilved, läbimaalitum ja tasakaalustatum kompositsioon ning meisterlikum maalimislaad lubavad oletada, et erakogust leitud avastuslik maal on valminud küll sama paiga motiividel, kuid pikema aja jooksul ja lõpetatud võib-olla ateljees.
Mägi töötas sageli ühe motiivi juures seriaalselt, luues samast vaatest mitmeid erinevaid variante. Antud motiivi täpne asupaik ei ole teada. Värvikasutus, eriti lilla tooni sissetoomine, aga ka pintslilöökide muster lubavad oletada, et teos võib olla pärit varasemast perioodist. Sarnase lillaga töötas Mägi pärast Prantsusmaalt naasmist 1912. aasta suvel Läti piiri lähedal Mõnistes venna juures elades. Lühikeste horisontaalsete pintslilöökide kasutamine viitab omakorda 1913. ja 1914. aastal Saaremaa töödes kulminatsiooni saavutanud pintslitehnika kasutamisele. Teiselt poolt on oluline märgata, et pilvede kompositsioon ja taamal olevate põllulappide kujutamislaad on iseloomulik 1915. aastast alanud uuele perioodile. Sääraselt rulluvalt kuhjatud pilvi kujutas Mägi korduvalt, pöörates nii nende esteetilisele vormile kui dramaatilisele laetusele suurt tähelepanu.
Eraldi tuleb esile tõsta antud töö värvivitaalsust. Mägi jõulised ja erksad värvid löövad siin särama, mis on iseloomulik tema parimate teoste eksperimentaalsusele. Värvikombinatsioon on julge, Mägi kasutab suuresti külmasid toone, kus tõuseb jõuliselt esile maalikunstis mitte just sageli kasutatav lillakas värv. See lisab ootamatust ja äkilisust. Kui siia liita ka pilvede ärev dramaturgia, siis võib öelda, et Mägi on selle maali juures töötanud talle omase emotsionaalse laetusega. Saanud maastikust impulsi, soovib kunstnik edasi anda selle vahetut emotsiooni kiirelt. Tema loojaimpulssi ei pärsi liigne konstrueeritus. Mägi on töötanud hoogsalt, kuid põhjalikult, parandades antud motiivi teistkordsel kujutamisel esimese kerget kohmakust, täites maaliruumi märksa mitmekihilisema pingega.

Konrad Mägi on eesti kunstiloo fenomenaalsemaid loojaid, kelle teosed on ikka ja taas haruldased avastused. Käesolev maal oli siiani teadmata, kuuludes esimese Eesti Vabariigi aegse kultuuritegelase perekonnale, olles hiljem nõukogude repressiooni foonil omanike poolt, kui kodanliku kultuuri ilming, läbi pikkade aastate koduvaikuses varjul. Teos on aasta tagasi läbinud korrastava restaureerimise Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut, säilitades originaalraami. Teose ootamatu väljailmumine on vaieldamatult kunstilooline sündmus.