Julius von Klever

All paremal: Ю. Клеверъ. 1911.

Julius von Klever on üks mõjukamaid Eestis sündinud kunstnikke. 19. sajandi keskpaigas tegi ta Peterburis peadpööritavat karjääri, äratades huvi isegi tsaar Aleksander IIs ning tõustes 28-aastaselt akadeemikuks. Ta ei jäänud Eestile siiski võõraks – juba järgmisel aastal töötas ta Naissaarel ning seal valminud töid ostsid nii uus tsaar kui ka kunstnikoguja Pavel Tretjakov. Von Klever tõusis nüüd professoriks ning oli tellimustega ülekülvatud. 19. sajandi lõpus tegi ta maalimises pikema pausi ning kolis Saksamaale, kust naasis mõni aasta hiljem. Tema töid on terves reas suurtes Venemaa muuseumites.

Säärast metsa, kus kuusepuude vahelt paistab kaugusest loojanguvalgus, kujutas von Klever mitmel korral. Valgusefekte tõlgendavad talvemaastikud kujunesid von Kleveri loomingus sedavõrd tuntuks, et teda hakati hüüdma “Vene Rembrandtiks”. Vaade on ühtaegu dramaatiline – kauguses lõõmab punastes toonides taevas – ja samas kodune, kuna vaatemäng toimub tuttavas keskkonnas, sest suur osa von Kleveri maalidest on asetatud Eesti maastikku.