Johannes Einsild

Signatuurita

Johannes Einsildi töö väljailmumine on üks viimaste aastate tähtsamaid leide vanemas kunstiajaloos. Eesti muuseumites on siiani vaid kolm Johannes Einsildi maali (kaks Tartus ja üks Narvas), mis kõik kujutavad sarnasel ekspressiivsel ja dramaatilisel moel järvemaastikku. Juugendlikult voolavad vormid, üle taeva rulluvad pilved, nurgelisuse asendamine padjalikult pehmete üleminekutega on Einsildi eripärase maalimislaadi tunnusmärgid, millest on aga sedavõrd vähe säilinud, et iga uus maal on tõeline avastus. Tõnis Tatari sõnul võiks Einsildi nimetada meie kunsti algusaastate Ostap Benderiks. Ta sünnib 1891. aastal, kuid lapsepõlve ja vanemate kohta info puudub. 1908. aastal kerkib ta korraga esile Soomes, kus soovib Laikmaa kursustel õppida, järgnevatel aastatel on teda aga näha Münchenis ja Pariisis. Siis naaseb ta Eestisse, kogub vanavara ja lahkub siis Peterburi, kus jätkab oma boheemlaslikku eluviisi. 1917. aastal on Einsild tagasi Eestis ja just sellest suvest pärinevad kaks teadaolevat maali kolmest – ja nüüd siis ka kolmas. Pühajärvest oli kujunenud noorte kunstnike ja kirjanike suvituspaik, poolmüütiline pelgukoht, mida kujutati ja millest kirjutati. Konrad Mägi kõrval andis oma panuse ka Johannes Einsild, kelle kirkad värvid ja rahutud taevad peegeldavad ilmselt päris täpselt ka Einsildi iseloomu. Mitmete Pühajärvel valminud töödega esines ta järgmisel aastal ka kunstiühing Pallase näitusel. Rahutu natuur vedas Einsildi mitmetesse skandaalidesse ning siis juba Venemaale, kus ta vangistati ja seejärel asumisele määrati. Ta suri juba 1928. aastal. Tema kunstiline pärand koosneb seega neljast maalist, kuid nad kõik kuuluvad Eesti vanema maalikunsti ajaloo paremikku. Täpsemalt saab Einsildi kohta lugeda siit:

https://arthistartu.wordpress.com/2021/01/20/tonis-tatar-johannes-einsild-kunstnik-kes-kandis-briljante/