Lembit Saarts

1963. aastal töötas Lembit Saarts Armeenias, Krimmis ja Kaukaasias. Käesolev töö on valminud ilmselt enne eesoodanud pikka reisi Eestis, kuid näeme juba Saartsile iseloomulikku üldistavat laadi. Saarts on lakooniline, teda on võlunud talvemotiiv tema meeleolus, kuid detailidesse ta ei lasku. Korstnast tõusev suits ja loob hubasust ning turvatunnet, kuid huvitav on märgata ka kuu kujutamise viisi. See meenutab 20. sajandi algusest Edvard Munchi või Oskar Kallise lähenemist, kus müstilisuse ja jõu võimendamiseks maaliti välja ka kiired.
Saarts ise on öelnud: “Ent lõpuks peaks end tundma vabana, maalimise juurde peaks asuma ilma empeiria koormata, kuigi kehtima jääb nõue, et kogu pildipind on vaataja silme ees ja sellepärast tuleb sellesse suhtuda ülima pinge ja tähelepanuga.”