Lembit Saarts

All keskel/paremal: 1948-49?

Pöördel teos "Demonstratsioon" (õli)

 

Hea näide mitte ainult Lembit Saartsi varasest loomingust, vaid laiemalt 1940ndate Eesti kunstiajaloost.  Saarts on esiküljele maalinud välistest oludest sõltumatu vaate, mis ilmselt kujutab kodust Vastse-Kuuste kanti, kust Saarts pärit oli. Tee peal torkavad silma veel vanaaegsed teepostid, millest rattur peatselt mööda sõidab. Motiivi pole Saarts üleliia tähtsustanud, oma suurte eeskujude Monet’ ja Bonnardi eeskujul pöörab ta hoopis enam tähelepanu värvi- ja vormikooslustele. Värvikihid on kohati õhukesed, nõnda et kihid astuvad omavahel dialoogi. Eraldi tasub tähelepanu pöörata aastale. 1949. aastal oli Saarts veel vabaduses, kuid vahistati samal aastal. Seega võib olla tegemist tema ühe kõige viimase, kui mitte kõige viimase maaliga Eestist enne, kui ta kaheksaks aastaks asumisele saadeti.
Saarts ise on öelnud: “Meeldivad on pilved, päikeseloojang ja -tõus, selge taevas ja ka suvevihm, niisamuti puud ja kaugel sinetavad metsad, roheline, kollane ja caputmortuum põld, ja ka mitmesugused inimesed: lapsed, naised, mehed. Ja kõigil neil objektidel ei ole üksnes väline, vaid ka sisemine meeldivus. Sellest peaks tulenema iga erineva objekti erinev vorm. Ent samal ajal ei saa unustada, et käsil on pildi tegemine (maalimine). Pilt on ju samuti üks “asi” – objekt. Pilt on alati väga konkreetne. Kui ma teen, ei hakka ma puud, põõsast või pilve tegema, tegelikult teen ma pilti.”

Mai Levini sõnul näitavad Saartsi kompositsioonid Tartu Kunstiinstituudi lõpetamise ajast tema võimekust kompositsioonimaalijana. Pöördele maalitud "Demonstratsioonile" on valminud ka eskiis (1948).