Konrad Mägi

(1878-1925)

Alvine Käppa portree. 1919

Õli, lõuend. 102 x 76 cm
18 279 (müüdud)


Konrad Mägi "Alvine Käppa portree"

Konrad Mägi "Alvine Käppa portree"

Seniste oksjonite ekspositsioonid on jätnud Eesti kunstiajaloost pildi, kus enam tõusevad esile maastiku- ja linnavaated või natüürmordid, varjutades mõneti portreekunsti tähtsust. Tõsi, ka siinne kunstiajalugu ise pole portreedest just rikas ning selle põhjuseks võib eelkõige lugeda kunstiliigi erinõudmisi: suurt maalitehnilist meisterlikkust, millega peab samas liituma erakordselt tundlik oskus muuta lihtne inimese ülesjoonistamine portreteerimiseks – tema siseilma peenekoeliseks vaatlemiseks. Seetõttu pole just palju kunstnikke soovinud niivõrd keerulise ülesande kallale asuda. Ja kes siis veel kui mitte Konrad Mägi?
Inimese agaram portreteerimine Euroopa maalikunstis sai alguse 15. sajandil Itaalias nn. renessanssajastul. Võrreldes keskajaga, mil kujutati enamasti pühakuid või kristlikust arenguloost tuttavaid tegelasi, oli pööre ilmaliku inimese portreteerimise poole järsk, ent mitte ootamatu. Juba 14. sajandil hakkas ümber korralduma kogu senine ühiskondlik skeem (linnriikide levik), millega seoses teisenesid ka endised väärtushinnangud - üha enam hakkas esiplaanile tõusma ilmalik inimene, keda vaadati enam mitte niivõrd anonüümse osana massist, kuivõrd ülejäänuist esiletõusva iseseisva indiviidina. Juba toona jagunes portreekunst laias laastus kaheks: inimese lihtne ülesmaalimine, mille ainsaks eesmärgiks on võimalikult täpne tõetruudus, ning inimese hinge maalimine, kus lisaks isiku välisele vormile oli oluline ka tema sisu. (Selle suuna alustajaks loetakse mõnigi kord just Leonardo da Vinci Mona Lisat.)
Eesti maalikunstis pole portree kunagi eriliselt esile tõusnud ega ka tahaplaanile jäänud. Ta on justkui alati olemas, ent mitte kunagi päris nähtaval. Just see sünnitabki paradoksi: laiem publik ei võta portreid tihti omaks, peljates nähakse maalil vaid võõrast inimest. Samas peavad kunstiasjatundjad portree viljelemist tõestuseks teatud meistriklassi olemasolust – sellest, et kunstnikul on maastike ja elutute esemete kujutamise kõrval ka oskus maalida väga mõistatusliku siseilmaga inimolendit. Portree maalimine on justkui püüd üldistada ning sõnastada maailma pildilt vastuvaatava isiku pilgu läbi. Võib liialdamata öelda, et sageli aitavad portreed paremini välja valgustada kunstniku kogu ülejäänud loometegevust, kuna portreed koondavad mõnes mõttes kõik paremad jooned autori maailmavaatest ja käekirjast.
Konrad Mäe nime kõrvale võib Eesti kunsti ajaloost leida ehk veel vaid kolm-neli kunstnikku, kes meie viimase 150 aasta kultuuriloos oleksid samaväärsena esile tõusnud ning selle protsesse muutnud ja kujundanud. Ühelt poolt tema tähtsus pedagoogi ning Pallase esimese juhatajana, teisalt aga – ja seda eelkõige – ikkagi kunstnikuna. Nii leiame ikka ja jälle siin-seal Mäe ülijõuliste, kohati isegi meeltehaiguse piire katsuvate värvide katkeid. Eksimatult korjame üles konradmäeliku ruumi, ilma et seda defineerida oskaksime.
Alvine Käppa portree on Mäe vähesele portreeloomingule väga iseloomulik ning seetõttu üks enim eksponeeritud ning tuntumaid Mäe portreid üldse. Kunstnikku pole huvitanud mitte niivõrd konkreetne isik, vaid ta püüab kujutada naise ideaaltüüpi - suuresilmset ja õrnalt kumava nahaga neiut. Järvepõhja-karva sinine pilk, mis vaatab kunstnikust mööda, riivab veel korraks aknaraami, et lahkuda siis lõplikult ruumist, mida meie kogemus veel haarata suudab. Sulandudes erkrohelisse tausta, ei lange ta ometi võrgutuste ohvriks – ideaalile ei pääse keegi liiga lähedale.
Töö erakordsusest võib rääkida aga mitmeti. Kas alustada sellest, et Konrad Mäe töid on võimalik soetada haruharva, suureformaadilisi ning parimas loomeeas valminud töid aga pea ilmvõimatu? Või sellest, et portreelooming, mis tegelikult on maastikumaali poolt suhteliselt kõrvaletõrjutud kogu siinses vanemas kunstis, on ka Mäe loomingus napp, ent seda silmapaistvam? Või koguni tõsiasjast, et Mäe nappidest portreedest on Eestis erakogudesse jäänud veel teadaolevalt vaid kolm tööd?
Teos oli eksponeeritud kunstniku 100. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Eesti Kunstimuuseumis 1978.a. (kataloog nr. 90). Samuti oli teos eksponeeritud Konrad Mäe 120. sünniaastapäevale pühendatud näitusel Tartu Kivisilla galeriis 1998. aastal.

Esinemine oksjonitel

Lõuna-Eesti maastik
Konrad Mägi
Lõuna-Eesti maastik
1916. Pliiats, paber 10 x 15 cm
HAUS GALERII / IV OKSJON, 1999 kevad Haus Galerii 26.04.1999-24.04.1999
703
Haamrihind:
Oberstdorfi maastik
Konrad Mägi
Oberstdorfi maastik
1922. Õli, lõuend 41 x 26 cm
HAUS GALERII / V OKSJON, 1999 sügis Haus Galerii 12.10.1999
6 391
Haamrihind:
(müüdud)"> (müüdud)Maastik
Konrad Mägi
Maastik
1916. Õli, kartong 25 x 50 cm
HAUS GALERII / VII OKSJON, 2000 sügis Haus Galerii 26.10.2000
5 305
Haamrihind: 5 305
(müüdud)"> (müüdud)Alvine Käppa portree
Konrad Mägi
Alvine Käppa portree
1919. Õli, lõuend 102 x 76 cm
HAUS GALERII / XI OKSJON, 2002 sügis Haus Galerii 24.10.2002
18 279
Haamrihind: 18 279
(müüdud)"> (müüdud)Normandia maastik
Konrad Mägi
Normandia maastik
1911. Pliiats, värv.pliiats, akvarell, paber 23 x 31 cm
HAUS GALERII / XII OKSJON, 2003 kevad Haus Galerii 24.04.2003
3 132
Haamrihind: 3 132
(müüdud)"> (müüdud)Maastik kellatorniga (Kihelkonna)
Konrad Mägi
Maastik kellatorniga (Kihelkonna)
1913. Õli, lõuend 61 x 68 cm
HAUS GALERII/ XIII OKSJON. 2003 sügis Haus Galerii 23.10.2003
10 098
Haamrihind: 21 826
(müüdud)"> (müüdud)Capri
Konrad Mägi
Capri
1922. Õli, lõuend 56 x 68 cm
HAUS GALERII / XIV OKSJON. 2004 kevad Haus Galerii 04.04.2004
11 632
Haamrihind: 64 295
(müüdud)"> (müüdud)Rannamaastik
Konrad Mägi
Rannamaastik
1913. Õli, papp 38 x 48 cm
HAUS GALERII/ XV OKSJON 2004 sügis Haus Galerii 21.10.2004
12 463
Haamrihind: 39 306
(müüdud)"> (müüdud)Saaremaa
Konrad Mägi
Saaremaa
1913. Õli, papp 38 x 48 cm
HAUS GALERII/ XVI OKSJON 2005 kevad Haus Galerii 25.04.2005
18 854
Haamrihind: 18 854
(müüdud)"> (müüdud)Itaalia maastik
Konrad Mägi
Itaalia maastik
1921. Õli, lõuend 67 x 58 cm
HAUS GALERII /XVII OKSJON 2005 sügis Haus Galerii 20.10.2005
34 512
Haamrihind: 41 606
(müüdud)"> (müüdud)Saaremaa rand
Konrad Mägi
Saaremaa rand
1913. Õli, papp 40 x 50 cm
HAUS GALERII /XVII OKSJON 2005 sügis Haus Galerii 20.10.2005
24 286
Haamrihind: 24 286
(müüdud)"> (müüdud)Capri maastik
Konrad Mägi
Capri maastik
1922-1923. õli, lõuend 58.5 x 67.5 cm
HAUS GALERII 10. AASTAPÄEVA OKSJON / 2007 Haus Galerii 25.09.2007
33 873
Haamrihind: 127 823
(müüdud)"> (müüdud)Itaalia maastik
Konrad Mägi
Itaalia maastik
1922-1923. õli, papp 85.5 x 62.5 cm (raamitud)
HAUS GALERII / XXII OKSJON 2008 kevad. Vanem maalikunst Haus Galerii 22.04.2008
58 799
Haamrihind: 73 498
Rooma motiiv
Konrad Mägi
Rooma motiiv
1922-1923. õli, lõuend 58.5 x 50.5 cm (raamitud)
HAUS GALERII/ XXVIII OKSJON 2010 sügis Haus Galerii 08.11.2010-10.11.2010
49 851
Haamrihind:
Dieppe'i motiiv
Konrad Mägi
Dieppe'i motiiv
1911. õli, papp 46 x 57 cm (raamitud)
HAUS GALERII XXXII OKSJON. 2012 sügis Haus Galerii 26.10.2012
38 500
Haamrihind:
(müüdud)"> (müüdud)Kuuvalgus
Konrad Mägi
Kuuvalgus
1906-1910. pliiats, akvarell lm 25 x 33 cm (raamitud)
HAUS GALERII XXXIII OKSJON. 2013 kevad Haus Galerii 28.03.2013
2 400
Haamrihind: 2 400
Dieppe´i motiiv
Konrad Mägi
Dieppe´i motiiv
1911. õli, papp 46 x 57 cm (raamitud)
HAUS GALERII XXXIX OKSJON 2016 kevad Haus Galerii 30.03.2016
29 000
Haamrihind:
(müüdud)"> (müüdud)Oberstdorfi maastik
Konrad Mägi
Oberstdorfi maastik
1922. õli, lõuend 41 x 26 cm (raamitud)
Haus Galerii kevadoksjon 2019 Haus Galerii 25.04.2019
23 000
Haamrihind: 26 000

Esinemine näitustel

Ost ja broneerimine

<tagasi