Jaan Grünberg

Jaan Grünbergil õnnestus õppida Eestis kunstiharidust andnud kuldse kolmiku juures: esmalt Kristjan Raud, seejärel Pallases Konrad Mägi ning Ado Vabbe. Grünbergi olulisimaks õpetajaks võib lugeda hoopis kahe maailmasõja vahelise Eesti kunsti suurimat juhendajat – Pariisi. Esmalt viibis ta kahekümnendate lõpul-kolmekümnendate algul seitse aastat Prantsusmaal, seejärel uuesti 1937-1939, mil ta koos Wiiraltiga Eestisse tagasi pöörduma sunniti. Okupatsooni tõttu pidi Grünberg taas lahkuma, ent seekord Rootsi.
Grünbergi loomingut hinnatakse eelkõige kui hilisimpressionismi suurepäraseimat näidet Eesti maalikunstis. 1930ndate lõpul taas Pariisis olles keskendus Grünberg monotüüpiatele, mille erakordne värvierksus ja –taju kandub edasi 1940ndate algul juba Eestis tehtud töödesse. Linnavaade on omalaadne jätk Pariisis loodule, andes veel kord tunnistust Prantsusmaal kogetu unustamatusest, aga ka prantslasliku elegantsi ja hõrgu maitsemeele koosmõjust Grünbergi loomingule.