Jaan Vahtra
(1882–1947)
Seltskond. 1933
Värviline kuivnõel. Plm 14 x 13 cm
Alghind 799 (müüdud)
Jaan Vahtra on üks väheseid, kes kirjutatud korraga nii Eesti kunstnike kui ka kirjanike leksikoni. Tema haridus ja hilisem elukäik viitavad aga enam kunstnikuks olemisele. Pärast õpinguid kodu- ja välismaal (Riias ja Peterburis) hakkas ta ka ise õpetama, 1930ndatel keskendus aga juba meenutuste kirjutamisele. Esmalt sarnaselt teistele Vilhelms Purvi^tise õpilastele (Paul Burman, Villem Ormisson) impressionismi-hõngulised tööd, seejärel Eesti Kunstnikkude Rühma liikmena kubismi jälgedes liikumine, hiljem aga juba keskendumine graafikale, millest kujuneski Vahtra loomingu pärisosa ning mille järgi teda kõige enam hinnatakse.
Töös Seltskond käsitleb Vahtra teemat, mis paelunud eestlase kujutajaid juba 19. sajandi keskpaigast peale. Ikka ja jälle asetatakse eestlane kõrtsilaua taha ning leitakse, et ju joonistubki siin kõige paremini eestlase olemus välja. Vahtra pole siiski rahvusromantiline ja igatsev, vaid pigem kõrtsinurgas visandav, kaabu pähe tõmmatud ja piibutobi suust rippumas.
Teos esineb Tartu Kunstimuuseumi 1972.a. näituse kataloogi Jaan Vahtra ja eesti kubism nimestikus nr. 137 all.
Töös Seltskond käsitleb Vahtra teemat, mis paelunud eestlase kujutajaid juba 19. sajandi keskpaigast peale. Ikka ja jälle asetatakse eestlane kõrtsilaua taha ning leitakse, et ju joonistubki siin kõige paremini eestlase olemus välja. Vahtra pole siiski rahvusromantiline ja igatsev, vaid pigem kõrtsinurgas visandav, kaabu pähe tõmmatud ja piibutobi suust rippumas.
Teos esineb Tartu Kunstimuuseumi 1972.a. näituse kataloogi Jaan Vahtra ja eesti kubism nimestikus nr. 137 all.