Ann Audova pildid on olnud näituste kõige pidulikumad maalilised momendid, haruldased veel ka sellepärast, et ise pole ta neid pakkuma kippunud - ikka on pidanud keegi neid tema käest näitusele küsimas käima. Enese vastu tavatult nõudlik ja väga andekas kunstnik viimistles tihti mõnda oma maali mitu aastat, kusjuures korduv värvi mahakraapimine ja mitmekordne pinnakatmine on loonud unikaalse, vaid Audovale omase pastoosse faktuuri, kus värvid elavad oma seesmiselt hõõguvat, kiirgavat ja lummavat salaelu, samas on värvide valik küll julge, aga napp ja askeetlik.