60-ndatel aastatel muutus kunstniku looming ekspressiivsemaks, tööde palett värvierksamaks ja kompositsioon üldistavamaks. Kunstniku personaalnäituse arvustuses kirjutas I. Solomõkova (“Sirp ja Vasar” 23. 07. 1976): “Domineerib variatsiooni- ja nüansirohke sügav sinine ning sinakasroheline, mis harmoneerub küllastatud oranzhide, punaste, ookerkollaste toonidega.” Antud maal kannab endas just neid kirjeldatud omadusi.