Kõrvuti Elmar Kitse, Aleksander Vardi ja Andrus Johaniga oli Voldemar Väligi üks Ado Vabbe õpilastest. Sarnaselt teiste nimekate maalikunstnikega oli Väli paralleelselt nii professor kunstikoolis kui ka aktiivne kunstnik. Lisaks kuulub tema elulukku mööda maailma merel reisimine, mis kummalisel kombel on hiilinud ka Väli töödesse. Alates 1940ndate teisest poolest teati Välit kui portretisti, kes lisaks kultuuritegelaste jäädvustamisele palus oma modelliks sadamakapteni. Kalurielu kujutamine ning sadamavaadete portreteerimine on alati olnud teine väga oluline osa Väli loomingus. Just sadam, piir maa ja mere vahel, kust saab alguse igasugune suhtlemine inimese ja mere vahel, on kunstnikku ka antud juhul köitnud. Vaikelu paatide ja laevukestega tähistab Väli jaoks hetke, mil päevategemised on tehtud ja homsed veel ees. Pangem tähele – me ei näe pildil ühtegi inimest. Ent me võime kindlad olla, et nad olid just siin. Ja et nad tulevad jälle. Ja jälle.