Voldemar Vaga

Voldemar Vaga, legendaarne kunstiajaloo korüfee ning õppejõud, üks eesti 20. sajandi kunstikultuuri suurnimesid, tegeles pidevalt kunstiloominguga. Käesolev töö on intrigeeriv näide möödunud sajandi kunstiteaduse juhtfiguuri tegevusest hinnatud kunstnikuna. Vaga looming on hoolimata mitmest isiknäitusest kesksetes näitusepaikades Eesti Kunstimuuseumis ja Tartu Kunstnike Majas ning tema tööde kuulumisest Tartu ja Eesti Kunstimuuseumi kogudesse jäänud laia avalikkuse eest varjatuks.
Ants Laikmaa õpilasena keskendus Vaga juba noorukina õhuliste maastike ning linnavaadete loomisele. 1920ndatel ja 1930ndatel (s.h. 1939) tegi ta mitmeid reise Prantsusmaale ja mujale Lääne-Euroopasse, mis panid aluse nii Vaga äärmiselt põhjalikele teadmistele kui ka Eesti kunstiajaloo senise Saksa-kesksuse asendamisele prantsuse mõjude rõhutamisega. Ka kunstnikuna pöördus Vaga vaba ning hoogsa prantsuse kunsti poole, luues muretult suviseid linnavaateid. “Realistlikult täpse kujutamislaadiga kaasneb omapärane maitsekultuur, peenus,” märgib kunstiteadlane Evi Pihlak tabavalt. Pariisi kujutamine kannab endas Vaga soovi mängulise ja optimistliku järele ning peegeldab samas jõuliselt kogu eesti kunsti Prantsuse-ideaali.