Eduard Ole

Eduard Ole määras oma liistud juba 16-aastaselt, siirdudes õppima Penza kunstikooli. Kuigi see kool jäigi Ole jaoks ainukeseks ametlikuks kunstihariduse omandamise kohaks, tõusis ta juba 1920ndatel teravalt Eesti kunstipilti. Äärmiselt omanäolise ning erinevaid maalivõtteid valdava autorina oli Ole kahtlemata kahe maailmasõja vahel üks olulisemaid Eesti kunstnikke. Kubismist jõudis ta art déconi, lakoonilisest stiilist mahedate värviüleminekuteni. 1930ndate portreeloomingust jõudis Ole 1940ndate alguses aga maastikumaali traditsiooni jätkamiseni.
“Rannavaade” kuulub Ole kunstiajaloos enim hinnatud Eestis valminud loomingupärandi sekka. Töö kuulub hästi teada Põhja-Eesti rannikuvaadete sarja, kus uurijate sõnul avaldus autori uus kvaliteet. “Lahustuvad värvid moodustavad uusi toone, maalidel valitseb peen ning elegantne meeleolu, mis iseloomustab autori rikast värvitaju”, kirjutab Arvo Mägi õigustatult. Valgamaal sündinud kunstnikuna pole Ole lähenemine merele töine, vaid ettevaatlikult romantiline. Pideva katsetajana proovib Ole siin erinevaid värviüleminekuid, kuid pildi südamesse asetab ikkagi nostalgilise purjeka. Kunstiajalooline tähendusrikkus kõnetab siin läbi langetatud purjede toonast olukorda ja Ole enda peatset sunnitud lahkumist.