Priidu Aavik

Priidu Aavik alustas sarnaselt paljudele Ants Laikmaa ateljeekoolis juba 1920ndatel, mil ta oli vaevalt 20-aastane. Eesti kunsti suurnime käe all õppimine andis Aavikule esimesed teadmised maalikunsti väärtustest. Viimased süvenesid veelgi 1930ndatel, mil ta siirdus õppima “Pallasesse” Nikolai Triigi käe alla. Kõigest kaks aastat enne “Vaade aknast” valmimist lõpetas Aavik kooli ning võis end julgelt lugeda koolis õpetatu edasikandjaks. Kui tema pärastsõjaaegne looming on sageli jäänud üldises kunstipildis tagaplaanile, siis 1940. aasta töö pakub haruldase sisselõike viljaka autori varasesse loomingujärku. Mere puiestee poolt vanalinnale heidetud pilk on jaotatud tõusvateks astmeteks, ent olulisemgi kompositsiooni meisterlikust valdamisest on siin meeleolu. “Vaade aknast” on ilmselt üks viimaseid Tallinna silmitsemisi, mis valminud enne traagilisi sündmusi. On seetõttu mõistetav, et linn on siin rõõmus, päikeseküllane, optimistlik – kõike seda, mis peatselt kadus.