Aino Bach

Aino Bach, Eesti ilmselt kuulsaim naisgraafik, alustas kunstiõpinguid “Pallases” hoopis maalijana, ent Ado Vabbe käe all kasvas temast siiski graafik. 1935. aastal kooli lõpetanud Bachi looming elas veel sama kümnendi lõpul läbi tormilise arengu, Bach tõusis mõne aastaga üheks olulisemaks nooreks autoriks. 1940ndad aastad tõid kaasa kogu siinse kunstipildi rusutuse, ka oludega valutumalt kohanenud Bach ei tõusnud endisele tasemele enne 1950ndaid. Lehti Viiroja arvamusel (millega paljud nõustuvad) võib just 1950ndate teist poolt lugeda Bachi loomingu teiseks õitsengujärguks.
Käesoleval enampakkumisel osalevad kaks tõelist kunstiajaloolist pärli, mis on ühtaegu Aino Bachi kogu loomingupärandi parimad esindajad, ent mis teisalt moodustavad ka kogu 20. sajandi kunstiloos võimsad maamärgid. 1938. aastal valminud “Poiss” on loomulikult Bachi tuntuim töö, tema visiitkaart, kus üldlevinud arvamuse kohaselt on autor teinud oma läbi aegade tippteose. Bach töötab “Poisi” kallal oma lemmiktehnikas akvatintas. Tema käsitluslaadis pole rõhk filigraansel joonel (nagu Wiiraltil), vaid pigem pindadel. Nummerdamata tõmmis annab tunnistust ühest esimesest autori koopiast, millega Bachil oli ilmselt sügavalt isiklik ja emotsionaalne side.
Ent lisaks tehnilisele täiusele näeme ka sisulist tähendusrikkust. Poisi pea taha on loodud “pilt pildis” – edasivaade anonüümsele linnale. Oletatavasti on see Pariis, linn, kus Aino Bach oma (ja Kaarel Liimandi legendaarse maali) modelliga kohtus. Ta oli ajalehepoiss, tavaline kraade, tema modelliks sattumine oleks mõnel teisel ajastul olnud mõeldamatu. Ent just see lihtsus ja vahetus, elavus ja loomulikkus tõstsid lihtsa lehepoisi Eesti kunstiklassikasse.