“Kallas” on teatud mõttes “Ranna” vastand. Jah, ka siin on motiiv väga sarnane eelnevale tööle. Meri on jäetud väikese ribana pildi serva, samas kui enamuse hõivab piiriala maismaa ja mere vahel. Kuid siin ei näe me enam ühtegi märki inimkätega loodust. Kohe on taandunud ka Linnati karm ning lakooniline stiil. Vaataja tähelepanu hakatakse juhtima sujuvate pildi südamikku suunduvate joontega, mis viivad lõpuks üksiku männi juurde. Kogu värvivalik on Linnatil rõhutatult pehme, tema pintsel töötab aga hoogsalt. Eesti maastikumaali ammune lemmik merekaldad saavad siit külge poeetilise lisatähenduse, mis rõhutab veel kord looduse harmooniat ning ilu.