1960ndatest räägitakse siiani kui Eesti graafika ühest olulisemast perioodist, mil piirid teiste žanritega hajusid. Ka Keerendi tööd on kooskõlas samal perioodil maalikunstis levinud meeleoludega, mil motiivi hakati kujutama veidi geomeetrilises võtmes. Ometi ei jäänud see Keerendi jaoks üksikuks katsetuseks, sest hilisematel kümnenditel jõudis ta juba puhta geomeetriani. Siin on motiiv veel alles jäänud, ent Keerend tunnistab ausalt: teda huvitavad enim erinevad vormid (laua robustne kandilisus, pudeli sale elegantsus) ning värvid (kollase kumamine läbi sinise pudeli ja rohelise klaasi).