Anatoli Treškin

Anatoli Treskin oli vene kunstnik, kes ühe perioodi oma elust töötas ka Eestis. Lisaks maalimisele oli ta ka tunnustatud restauraator, kelle jaoks kunstilooming tähendas vaimset täiustumist ja pühendumist. Teada on mitmed tema portreed lihtsatest inimestest ning askeetlikud vaated loodusele, mis rõhutavad veelgi Treskini taotlust läbi argise kujutamise jõuda kõrgema iluni. Rahvakunstnik, mitmete riiklike ordenite ja aunimetuste laureaat, oli ta lõpetanud VHUTEMAS’i – kunstiinstituudi, mis asus kunsti- ja tehnikaakadeemia juures. Enne sõda töötas ta peamiselt restauraatorina, kuid maalis juba seinamaale tööliste klubides ning kultuuripaleedes. Pärast sõda hakkas Treskin üha enam maalima ka väiksemas formaadis. Just selle näiteks on ka käesolev töö, mis võlub oma taotlusega leida pärast keerukaid aastaid ometi argipäevane rahu. Inimesed jalutavad ning miljöö rahulikkus ei näi kuidagi viitavat möödunud aegade õudustele. Pakkudes vaatajale kinnitust rahu võimalikkusele, kinnitab Treskin ühtlasi endale kunsti vajalikkust.