Agu Peerna

Tartut on 1930ndatel ja 40ndatel palju kujutatud. „Pallase” õpilased andsid edasi romantilist aguli- ja pargi-Tartut, 40ndate teine pool silmitseb aga sõjas räsitud varemetes linna. Ometi ei ole viimased väga pessimistlikud. Ka Agu Peerna töö on küll päris konkreetsest kohast, kuid meenutab oma käsitluslaadilt ja meeleolult pigem müstikasse kalduvaid lehti. Me võime siin küll näha topograafilist täpsust (maja on ju praegugi alles), kuid teisalt on kogu ülejäänud linn taamalt kaotatud. Osavalt on pildi südamesse asetatud valge otsasein, mis fokusseerib koheselt tähelepanu. Üksik inimfiguur ja salapärasena kõrvaltvaadatud maja mõjuvad kokku juba tõeliselt seiklusliku ja müstilisena.