Raivo Korstnik
(1932–1992)
Vääna. 1992
Õli, papp. 40 x 50.5 cm (raamitud)
On selge, kuid samas ikkagi raskesti sõnastatav, miks teatud maastikuvormid või kohad leiavad kunstnike poolt suuremat tähelepanu kui teised. Vääna randa on sageli kujutatud, kuid kas selle põhjuseks olid suvekodud või juhus, on raske oletada. Maastik ei ole ju iseenesest midagi erakordset: rannariba, kivid vees, mets. Täiesti tüüpiline Eesti maastik. Ent Korstniku maalil saame korraga aru, miks suvekodud ja juhus ei puutu asjasse. Korstnik tahabki maalida eestilikku, äratuntavat ja kodust maastikku, mis võib-olla võõramaalasele ei ütle eriti midagi, jätab isegi halli mulje, kuid mis kõigile siinolijatele tähendab niivõrd palju: minevikku ja tulevikku, kodus olemist ja võõrsile minemist, juuri ja olemust.