Jaan Koort

1916. aastaks oli Koort elanud mõnda aega Moskvas, reisides aasta lõpul pärast pikka eemalolekut tagasi Eestisse. Kuigi Moskva-periood oli lühike, näevad kriitikud, et just sel ajal kujunes välja Koorti isikupärane skulptuurikäsitlus. Tema lemmikžanriks olid tol ajal skulptuuris aga just nimelt portreed, millega ta jätkas ka hiljem Tartus elades. Käesolev haruldane töö on seega joonistuslik vaste Jaan Koorti kõrgperioodi kõige olulisematele skulptuuridele, mis ehk kergelt karikeerib kujutatavat, kuid on oma plastilisuses ning vormide modelleerimises ületamatu. Nii mõnigi seik meenutab siin ka Koorti ennast, mistõttu pole võimatu, et kunstnik on kujutanud kellegi „mehena“ üht 33-aastast maailmarändurit, kes juhtumisi on sel hetkel korraga nii filigraanne skulptor, hiilgav maalija kui ka suurepärane joonistaja.