Ernst Tiido

Ernst Tiido jõudis graafika juurde pärast sõna otseses mõttes suurt ringi: selja taha oli jäänud karjäär kütjana Belgia aurikul ning sadamatöölise ja madrusena erinevates Euroopa linnades. Alles 26-aastasena siirdus Tiido „Pallasesse“, kuid lõi seal Arkadio Laigo ja Ado Vabbe graafikaõpilasena kiiresti läbi ning tõusis 1940ndatel üheks huvitavamaks uueks andeks. Mõne aasta pärast asus Tiido ka ise õppejõu kohale, eelistades küll peagi vabakutselise leiba.
Tiido olulisimad tööd valmisid 1940ndatel. Sinna perioodi langeb ka „Pargis“, mis oma lahendustelt ning vaimsuselt kuulub aga selgelt veel eelmisesse kümnendisse. See ehtprantslaslik motiiv oli sage ka teiste kunstnike töödes, ennekõike tasuks meenutada Andrus Johani mitmeid maale, mis oma vertikaalse mõõtme rõhutamise kaudu (puutüved!) on Tiido tööle väga sarnased. Ent 1930ndate piknikulust on siin asendunud tunduvalt asisemate meestega. Huviäratav on aga Tiido lahendus töö keskosale, kus kaabuga härra lahkub valgusavasse. Kas tuleks siin näha ainult kompositsioonilist võtet või võiks endale lubada ka mõlgutusi sümbolismist?