Uudised

Uudised

449.t1.jpg HAUS GALERII XL KUNSTIKLASSIKA OKSJON. Sügis 2016

Reedel, 28. oktoobril algusega kell 19.30 toimub Haus Galeriis järjekorras juba 40. kunstiklassika oksjon, mis traditsioonikohaselt esitleb teoseid läbi eesti kunstiajaloo ja toob esile erakogudest pärineva paremiku. Oksjonitöödega saab tutvuda Haus Galeriis kohapeal ja internetikataloogis.

Otselink internetikataloogile asub SIIN

Pildil: Tiit Pääsuke. Viiuldaja. 1999. Õli, akrüül, lõuend. 100 x 100 cm

loe lähemalt

455.t1.jpg KUNSTIKLASSIKA OKSJON: Richard Uutmaa, "Jõemaastik kuuvalgel"

Richard Uutmaa (1905 – 1977) lõpetas 1935. aastal Nikolai Triigi õpilasena „Pallase“ ja eelkõige teab kodumaine kunstisõber teda rannarahva elu-olu ja meretemaatika toojana eesti maalikunsti. Siiski on Uutmaa looming žanriliselt kõvasti mitmekesisem, sisaldades endas nii natüürmorte, linnavaateid kui ka maastikke, kus merelähedus sootuks puudub. 1950ndate alguses võib täheldada Uutmaa pöördumist puhta maastikumaali poole, millele annab „ehtuutmaaliku“ varjundi tema oskus välja tuua looduses esinevaid meeleolusid.

loe lähemalt

452.t1.jpg KUNSTIKLASSIKA OKSJON: Karl Burman juunior, "Tekstiilivabrik "Punane Koit""

Karl Burman juunior (1914 – 2001) oli kunstnikuna paljuski iseõppija, ent tulles eesti kunstis ilma teinud perekonnast, on täiesti arusaadav, et tema suurimateks kunstilisteks mõjutajateks olid isa Karl Burman seenior ja onu Paul Burman. Akadeemilist kunstiharidust sai ta sõja-aastatel Jaroslavli kunstike kollektiivi kuuludes, kui täiendas end Moskva Kunstiinstituudis. Samal ajal õppisid tema käe all akvarellitehnika saladusi tundma hilisemad kunstikorüfeed Aleksander Pilar ja Enno Lehis. 1944. aastal kodumaale naastes tegutses ta arhitekti, õppejõu ja kunstnikuna.

loe lähemalt

445.t1.jpg Juss Piho. LOOD MEIS ENDIS

Alates oktoobrist on kunstirestoranis Art Priori väljas kunstnik Juss Piho maalid. Haus Galerii poolt kureeritud näitus "Lood meis endis" pakub eesti kaasaegse kunsti näol meeleolukat vaheldust restoranid senistele väljapanekutele, mis keskendusid enamalt kunstiajaloole ja klassikalistele meeleoludele.

loe lähemalt

450.t1.jpg KUNSTIKLASSIKA OKSJON: Carl Alexander von Winkler, "Stockholmi sadam"

Carl Alexander von Winkler (1860 – 1911) sündis Tallinnas arsti perekonnas ja miski ei ennustanud, et peale 1879. aastal Toomkooli lõpetamist ja Tartu Ülikoolis võrdleva keeleteaduse stuudiumiga alustamist võiks temast saada juba oma eluajal nii populaarne ja armastatud kunstnik, et kohalikud kunstiostjad pidasid teda eelmise sajandi alguse Eestis tegutsenud baltisaksa kunstnikest lausa üheks parimaks. See hinnang võimaldas tal ka kenakest müügiedu nautida.

loe lähemalt

451.t1.jpg KUNSTIKLASSIKA OKSJON: Aleksander Kulkoff, "Natüürmort puuviljavaagnaga"

Aleksander Kulkoff (1889 – 1970) sündis küll Moskvas ja omandas sealses Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis ka kunstihariduse, ent tema edasine elu on seotud juba Eestiga, kuhu ta 1918. aastal alaliselt elama asus ja kust 1944. aastal jällegi pealetungiva punavõimu eest läände suundus. Esimeses Eesti Vabariigis oli olemas oma tugev ja märkimisväärne vene kunstnike kogukond, kes oli koondunud kunstiühendusse „Ars“ (1920 – 1924).

loe lähemalt

436.t1.jpg Heategevuslik oksjon-näitus PUHASTATUD MAAILM

Teeme Ära Sihtasutus ja Haus Galerii korraldavad erilise näituse ja rahvusvahelise heategevusoksjoni, kus 35 tuntud Eesti maalikunstnikku aitavad koguda raha 2018. aastal toimuva üleilmse Teeme Ära koristuspäeva korraldamiseks.

loe lähemalt

440.t1.jpg Tarrvi Laamann. 7 INCH C'4

Neljapäeval, 15. septembril kell 18 avatakse Haus Galeriis Tarrvi Laamanni isiknäitus „7 inch C´4“, mis kujutab endast Eesti esimese abstraktse mõtluskoomiksi käsikirja väljapanekut. Tehnikana on kunstnik kasutanud nii kleebisgraafikat sulatatud liival, ksülomaali lõuendil, puuskulptuure ja -graafikat kui ka tuššijoonistust plaadiümbristel.
 

loe lähemalt

438.t1.jpg Aleksander Litvinov. REFLECTION

Kolmapäeval, 14. septembril avatI Haus Galeriis skulptor Aleksander Litvinovi 60. juubelile pühendatud näitus „Reflection“. Animalismist inspireeritud väljapanek koosneb valdavalt pronksskulptuuridest, kuid kasutatud on ka puitu, kivi ja alumiiniumit.

loe lähemalt

442.t1.jpg DISAINIÖÖ satelliitprogramm 17. septembril

Laupäeval, 17. septembril kell 16 toimub Disainiöö satelliitprogrammi raames töötuba Tarrvi Laamanni vastavatud näitusel "7 inch C'4". Töötoas on võimalus luua isiklik graafiline heliplaadiümbrise kujundus, mida saab kasutada disainielemendina. Töötuba on tasuta ja sobib kogu perele.

loe lähemalt

425.t1.jpg MATTI VAINIO. HÜPERRUUM

Haus Galeriis on avatud Matti Vainio näitus „Hüperruum“. Tehniliselt mitmekülgne, nii joonistusel, maalil kui puugraafikal põhinev näitus tegeleb inimese sisemise ja välise ruumi ning aja suhetega. Kuidas neid kogetakse ja vaadeldakse? Kuidas need pildi kujul avalduksid?

loe lähemalt

419.t1.jpg INDREK AAVA. TEISTMOODI TEGELIKKUS

Haus Galeriis on avatud suvisel värvikas Indrek Aava maalinäitus "Teistmoodi tegelikkus", kus legendaarsete kahemõõtmeliste multifilmitegelastega kohtuvad lihtsad lihast ja luust inimesed argireaalsusest.

loe lähemalt

420.t1.jpg MARE VINT. KEVADISELT VÄRSKE

Haus Galerii esitleb Swedbank’i peakontori privaatpanganduse ruumides stiilipuhast ja lakoonilist graafikat Mare Vindilt. Väljas on nii kunstniku vanem kui uuem looming alates must-valgetest avaratest pargimaastikest kuni eksootilisemate ja värvikamate Egiptuse-motiivideni. Tööd, kus jõulised arhitektuuriobjektid kombineeritakse õrna looduse lopsakusega, haakuvad nii pangaakendest avanevate linnavaadete kui modernsete kodu- ja kontoriinterjööridega.

loe lähemalt

422.t1.jpg TALLINNA TEISIPÄEVA GALERIITUUR 14. JUUNIL

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus korraldab Tallinn Art Week raames spetsiaalse programmi ja pikendatud avamisaegadega galeriiõhtu Tallinna Teisipäev. Programmi on kaasatud EKA galerii, Haus galerii, Temnikova & Kasela galerii, Vaal Galerii ja Fahle galerii.

loe lähemalt

421.t1.jpg TALLINN ART WEEK AVALÖÖK 11. JUUNIL

Haus Galerii on esindatud laupäeval, 11. juunil kell 12.00-20.00 Vabaduse väljakul toimuval Tallinn Art Weeki kunstimessil. Esitleme töid kunstnikelt, keda seob galeriiga pikaajaline koostöö. Lisaks eksponeerime multifilmimaailmast inspireeritud maale Indrek Aavalt ning valikut väikeseformaadilist graafikat.

loe lähemalt

418.t1.jpg SIIRI SISASKI MAALINÄITUS - KAEVU PÕHJAS

Haus Galeriis on avatud Siiri Sisaski maalinäitus „Kaevu põhjas“. Näituse avamisel esitletakse ka tema vastvalminud CD-plaati “Kuristiku kohal” Uku Masingu tekstidega ning luuleraamatut “Mismoodi ma seda maailma armastan”. Tegemist on tõelise kolmiksündmusega, mis avab Siiri Sisaski mitmekülgse isiksuse.

loe lähemalt

416.t1.jpg KEVADOKSJONI PILDILUGU - KALJO SIMSON

 

Kaljo Simson „Karu, jänes ja põder“, õli, masoniit, 1960ndad



Kaljo Simsoni (1929) nimi võib olla kohalikule kunstisõbrale ehk hetkel tundmatu, ent tema keerulisest saatusest ja põnevast elust saaks kirjutada riiulitäie raamatuid ja loomulikult oleks need  illustreeritud tema enda teostega, mille ootamatu teemadering ja hullumeelne koloriit tekitaks automaatse lühiühenduse enamike ettevalmistamata vaatajate peades.
 

loe lähemalt

417.t1.jpg KEVADOKSJONI PILDILUGU - AINO BACH

 

Aino Bach „Aknal“, akvatinta, 1938

Aino Bach (1901–1980) alustas oma kunstiõpinguid „Pallases“ 1923. aastal esmalt Nikolai Triigi maaliklassis, ent jätkas neid peale kolmeaastast pausi 1930. aastal juba Ado Vabbe graafikaateljees, mille lõpetas 1935. aastal. 1930ndate lõpuaastaid peetakse Aino Bachi loomingu üheks kõrgajaks (teiseks kõrgajaks loetakse 50ndaid aastaid, millesse kuulub ka tema teine Haus Galerii kevadoksjonil olev teos „Väike Leena“). Sellesse perioodi jääb ka 1937. aastal koos abikaasa Karl Liimandiga ette võetud õpireis Pariisi, kus Tartus õpitu prantsuspärane suunitlus sai veelgi tugevama kinnituse ja vormis kogu tema edasist loomingut.  

loe lähemalt

404.t1.jpg NÄITUSESARI "MOODSA KUNSTI KLASSIKUD" KEILA-JOA LOSSIS

 

TOOMAS VINT "KONTSEPTUAALNE MAASTIK"

16.01 - 16.03. 2016

 

Pildil: "Vaikus", õli, lõuend, 1990

Keila-Joa lossis tuuakse publiku ette siinsed väärikaimad ja mainekaimad autorid, kelle teosed manifesteerivad eesti tippkunsti kestust ja kvaliteeti. Need on loojad, kes alustasid võimekate ja avangardsete mõtlejatena juba eelmise sajandi 60-ndatel aastatel ning kelle looming on jätkuvalt aktuaalne, kandes kogemuse ja professionaalsuse märki ning sõnumeid üldinimlikest väärtustest.

 

loe lähemalt

396.t1.jpg EMLi NÄITUSE "30X40 DUUBEL 2" PILDILUGU - EINAR VENE

 

„ISTUV INGEL“, AKRÜÜL, LÕUEND, 2015



Einar Vene (1952) planeet, millelt ta meile oma maalide kaudu teateid toob, on kindlasti kõvasti „hullem“ kui Lembit Sarapuul või Jüri Arrakul. Alates 1987. aastast, mil ta lõpetas ERKI monumentaalmaali eriala ja hakkas esinema näitustel, on tema looming pannud ühtviisi hämmeldunult nihelema ja sõnu otsima nii kriitikuid kui ka näitusekülastajaid. Einar Vene on üks eesti maalikunsti eriskummalisemaid jutuvestjaid, tema maalid on servast servani täidetud vihjete ja tsitaatidega küll piiblist, antiikmütoloogiast, kunstiajaloost ja sinu viimasest unenäost. Tema kujutuslaad on küll realistlik ja naivismi poole kaldu, ent tema maale asustavate tegelaste toimingud ja omavahelised suhted on kõike muud kui igapäevaelulised – aga vaatamata ilmselgele irooniale, millega ta kujutatavat teemat käsitleb, on ta alati siiras ja kaasaelamisele kutsuv.
„Istuv ingel“ on ilmselt valminud teiste, suuremate ja rohkem tegelasi sisaldavate maalide valmimise vaheajal, kui kunstnik Vene palus ühel talle päev otsa poseerinud inglil õhtu saabudes veel viivuks ateljeesse jääda.  Sellest õhtust on meie ees veetlev portree poolküljetsi istuvast inglist, kelle üle õla heidetud kuraasikast pilgust saab valgustatud kogu maaliruum. Ingli uljas juukselõikus võib küll viidata tema teismelise ellusuhtumisele, ent tema mõtlikult õlavarrele toetuv lõug veenab meid selles, et tegelikult ületab tema elukogemus terve meie dokumenteeritud esivanemate oma kokku.   

loe lähemalt

394.t1.jpg SÜGISOKSJONI PILDILUGU - GÜNTHER REINDORFF

 

Günther Reindorff „Toila maastik“, süsi, paber, 1925



Günther Reindorff (1889 – 1974) on kunstnik, kelle puhul tihtipeale teatakse ehk tema töid ja alles seejärel tema nime. Sellise staatuse ja koha meie meeltes – ja võib öelda, et ka kollektiivses mälus –  on ta välja teeninud eelkõige oma imeliste raamatuillustratsioonidega ( A. Puškini „Muinasjutud“ ja Fr. R. Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“). Üheks eesti kunstiloo „meisterlikumaks joonistajaks“ tituleeritud kunstnik sai oma kunstihariduse eelmise sajandi alguses Peterburis A. Stieglitzi kunsttööstuskoolis teatridekoratsiooni- ja ofordiklassis. Eduka õppetöö preemiana pälvis ta kooli lõpetades välisstipendiumi, mille toel reisis mööda Euroopat, kust siis alanud esimene ilmasõda sundis ta uuesti Peterburi naasma. 1920. aastal jõudis ta peale 15 aasta pikkust pausi taas Eestisse, kus tegutses kunstniku ja kunstiõppejõuna.
„Toila maastik“ on mõnevõrra erinev nendest peenejoonelistest ja detailitäpsetest graafilistest lehtedest ja joonistustest, mida me ehk Günther Reindorffi nimega enim seostame. Süsi joonistusvahendina loob hoopis teisi tehnilisi võimalusi kui nõel, pliiats või tušisulg. Kunstnik loob siin mõnuga erinevaid faktuure mahlakalt mustavatest kuuskedest kuni vaevu söepuruga kaetud veepeeglini. Loodus oli Günther Reindorffi armastatumaid kujutusmotiive, mida ta tundus eelistavat inimestele või nende poolt loodud objektidele, ent jäädvustades vaid maastikuvaadet, toob kunstnik ka sellesse lihtsasse joonistusse muinasjuttu ja maagiat. Tundub, nagu oleks Põhja Konn just hetk tagasi „kaadrist“ lahkunud. 

loe lähemalt

415.t1.jpg KEVADOKSJONI PILDILUGU - EDUARD WIIRALT

 

Eduard Wiiralt „Lõvid“, lito, 1922

Eduard Wiiralti (1898–1954) tee kunstilma kõrguste poole algas 1915. aastal Tallinna Kunsttööstuskoolis. Peale osalemist Vabadussõjas astus ta „Pallasesse“, kus õppis skulptuuri ja graafikat Anton Starkopfi ja Ado Vabbe juhendamisel ning 1922–1923 viibis ta „Pallase“ stipendiaadina Dresdeni Kunstiakadeemias. Dresden oli esimene suurlinn, kus Wiiralt viibis, ja selle linna rütm ja elulaad avaldasid talle suurt muljet. Vastupidiselt teda sinna saatnud „Pallase“ õppejõudude lootusele, et noor Wiiralt naaseb uute teadmistega Tartusse ja asub neid omakorda teistele jagama, tundis ta järjest enamat soovi veelgi rohkem maailma ja eelkõige selles leiduvat kunsti näha. Oma kirjas vend Oskarile kirjutab ta muuhulgas: „Tehko nad mis tahavad, lõpetagu stipendiumid, aga sinna ma kül veel mitte tagasi söeta ei taha. Asi seisab selles, et olen vahepeal lollimaks ja igatepidi krõbedamax läinud kui tulin. Ja mine siis nüid tatise ninaga ja tainast näoga sinna teistele tunde andma. Igatahes plaanitsesin Pariisi peale hammast ihkuma minna, sest see vastab rohkem mo isikule.“
1922. aasta sügisel avastab Wiiralt enda jaoks Dresdeni loomaaia ja selle asukad – lõvid, jõehobud ja kaamelid. Selliseid modelle polnud Tartus kusagilt võtta ja nii käib ta seal alatihti neid vaatlemas ja joonistamas. Kirjas Paul Liivakule kritseldab ta lehe nurgale paar jõehobu ja lõvi ning kirjutab sinna alla: „Toon sulle lõpuks minu kõige armsamate sõprade näopildid ära, need on kõige sümpaatilisemad ja ausamad sõbrad siin Dresdenis“. Heledalt taustalt esile kerkivad loomafiguurid mõjuvad majesteetlikult ja taustal paistvad püramiidid rõhutavad veelgi nende eksootilisust. Selliseid sõpru tahaks endale igaüks.      

loe lähemalt
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12